Voodimängud

Andres Kaera

Raul Rajangu jätkab tõeotsimist. Raul Rajangu näitus “Bedroom’s Show” Tartu Kunstimuuseumis kuni 2. X.

Raul Rajangu näitus “Bedrooms’ Show” (“Magamistubade näitus”, ka “Magamistubade šõu”) Tartu kunstimuuseumi viltuses majas Raekoja platsil ajab vana ajaloolise hoone Tartu kontekstis viimse piirini tehnikat ja liikuvat pilti täis. Hoopis muuks kui näituseotstarbeks planeeritud ruumidesse on hädaga mahutatud viis videot: nii televiisorites kui seinaprojektsioonidel liigutavad end alasti inimkehad. Alastus, eriti oma ausal, mitte maalikunstlikul moel, on Tartu kunstis millegipärast pisut tabulaadne, lausa sedavõrd, et näituse avamise eel kõlasid mõtted nooremate vaatajate iseseisvat muuseumissepääsu piirata. Tõesti, magamistoas toimuv on asi, millest liigjulgelt ei kõnelda. Tegemist on millegi privaatse, isikliku, õigustatult salajasega.

Vähemalt nii peaks see olema minu romantilises maailmapildis. Tõde selgineb, kui vaadata massimeedia ja mis iganes tuluotsivate ettevõtete kultiveeritud ühiskondlikku huvi suvalise prominendi eraelu vastu. Kusjuures, kui tegemist pole kuulsa inimesega, siis ei takista miski kuulsaks saamast, tuleb ainult osaleda mõnes (reklaamist pungil) telešõus, mis peagi kujuneb omalaadseks magamistoa šõuks. Pane toote kõrvale alasti inimene ja toode müüb. Rahuldamatu ühiskond, seda nii seksuaalses kui tarbimislikus mõttes, vajab pidevalt lisa. Inimese vajadustel (õigem oleks küll öelda tahtmistel, ent väikese abiga turundusosakonna helgetelt peadelt saab sellest vajadus) on inetu komme üha suureneda.

 

Privaatsuse kaotanud magamistoad

 

Lühidalt kokku võttes ütleb just seda Raul Rajangu näitus. Kunstnik rebib oma sotsiaalkriitilisel kombel napaka maski turundusteoreetikute salaplaani eest ja annab sellele üleforsseerides täiesti absurdse ilme. Rajangu kasutab suuremõõtmelisi voodeid, kus kodune madrats on asendatud oma suhtumiselt üliükskõikse ja impersonaalse firmamärgiga. Pehme suleteki asemel katab voodit kaarjas läikiv plekk, kuulsa autotootja logo küljes. Teatud magamistubade jaoks tunnusliku punase valguse loob litsi kombel pealetükkiva, nagu ütleb reklaamlause – alati (Always!) kättesaadava ja nautimiseks (Enjoy!) mõeldud – kleepuva karastusjoogi ikooniline reklaam.

Teise toa täidab Gazprom oma sinise frigiidse valgusega. Kirja “национальное достояние” taustal eksponeerib oma isiklikku varandust alasti meesmodell. “Kõik müügiks!” tundub näitus hüüdvat, ilmselgelt iroonilises võtmes.

Magamistubadesse, privaatsuse viimsesse lagunevasse kantsi ja peidupaika, on külmalt paigutatud kõige rämedamalt ja valikuvabalt pealetungivate reklaamplakatite laviin. Reklaam vaatab sinust läbi, on sinu jaoks olemas, sõltumata sellest, kes sa oled, ja seda isegi siis, kui oled täiesti üksi. Päevas näeb keskmine inimene kuni 10 000 eri vormis reklaamteadet, oleks naiivne arvata, et need ei ole juba ammu meie peas kandunud magamistuppa. Nii ongi endaga olemise hetkedel meiega koos tohutu kogus reklaammõtteid, mille külma neoonvalguse Raul Rajangu oma näitusel sõna otseses mõttes meie magamistuba valgustama on pannud. Täielikult pimendatud ruumi ainsaks ja tugevaks valgusallikaks ongi reklaamid. Romantilise öökapiküünla asemel küütleb ühes videos modell hoopis igavese tule leegi paistel.

Eraldi tuleks tähelepanu pöörata ka muusikale, mis on videote ja magamistubade taustaks. Mittemagamistoalikult pateetiline, suurejooneline ja võimas oreli- või tšellokontsert suurendab võõrandumist magamistoa kodususest ning nihutab tajukogemust, tekitades omalaadselt häirivagi tausta. Kõikehõlmavalt jõuline klassikaline muusika justkui üritaks üllatada madalaid kommertssümboleid, kuid muutub lihtsalt mürataustaks. Ruumist ruumi liikumise ajal filtreerib taju selle välja ja jätab kõrvale, nagu ei suuda inimene teadvustada kõiki neid tuhandeid reklaamteateid, millega ta päeva jooksul kokku puutub.

Igavene tuli, viisnurk ja NATO kompassilogo on Rajangu loomingus leidnud kindla koha, teatud kombel on esialgsetest, olemuselt üllaid sotsiaaltähendusi kandnud  sümbolitest saanud Raul Rajangu firmamärk. Kunstnik on varemgi sidunud neid äriliste kommertsmärkidega, seekord lisandunud magamistoamotiiv seob need kokku eriti isiklikuks supiks. Ka playboy house’i tubade läbipaistvuses võib näha soovi vaadata teiste ellu. Samas ei ole tuppa piiluv Rajangu võrreldav Kroonika ajakirjanikuga, kes soovib leida skandaali – Rajangu otsib tõde, lootes, et see jääb silma kellegi tuppa vaadates.

 

 

 

 

Kui sulle meeldis see postitus jaga seda oma sõpradega

[LoginRadius_Share]
 

Leia veel huvitavat lugemist

Värske Rõhk
Hea laps
LR
Keel ja kirjandus
Akadeemia
Kunstel
Muusika
Õpetajate leht
Täheke
TeaterMuusikaKino
Vikerkaar
Looming