Vastuoluline ja südamlik Sandra Jõgeva

Rebeka Põldsam

Sandra Jõgeva näitus „Meeleparandus” Draakoni galeriis 14. – 30. XII 2010.        Näitus „Meeleparandus” käsitles stand-up-tragöödiates (10–15minutilised performance’id/ ettekanded) Lilleoru liikumist, kaalujälgijaid, (gei)kristlust, armastuse võlu ja soolisi küsimusi (nt Tiina Sööt armus Austrias kellessegi, kelle sugu oli raske määrata), uhkete suhkrust raamidega fotod olid enamikus väheütlevad reklaamid stand-up’idele ning suur karamellist  keel, millel voolasid ajud ja pildiraamid, võiks olla „ajude väljavoolu” ja 2010. aasta „Talendid koju” kampaania teravmeelne kommentaar.       

Niisiis, Sandra Jõgeva kunst toimib heale kaasaegsele kunstile omaselt elutervelt ühiskonnakriitilisena, tema arvamusartiklid satuvad ikka ja jälle „Erinevus rikastab” kampaania meediamonitooringu rubriiki, kuna on mainstream’i-kriitilised. Samal ajal Jõgeva ei kinnita, et eristub tahtlikult või on oma eripärast väga teadlik. Kuna ta looming on objektikriitiline,  mõjub tema reaktsioon ootamatu keskpärasusest kinnihoidmisena, tavalise inimese maailmapildina. Niisugune kardab sildistamist, päris aru saamata, mida üks või teine silt tähendab. Vahest ongi heasoovliku Sandra Jõgeva fenomen ja edu võti kunstnikupositsioon, mis toetub nn tervele mõistusele, s.t Sandra Jõgeva on nagu keskmine ignorant, inimene, kes on küll kursis igapäevaeluga, mida ajalehed kajastavad, kuid näiteks feministlikud  teooriad on talle arusaamatud ja suhteliselt võõrad ning seetõttu vastuvõtmatud (nagu enamikule, kes feminismist päris aru pole saanud), mistõttu tekibki vastuolu tema teoste ja nende vastuvõtmise vahel.       

Kunstniku mõtete ja tema tegevuse mõtestamise konflikti üks näide. 2010. aastal kerkis kultuuriinimeste, eriti kaasaegse kunsti ringis debatt kunstitöötajate töötasude ja sotsiaalsete garantiide puudulikkuse üle, mis tähendab, et kultuuriministeerium peaks riigieelarvest saama rohkem raha, et kultuur toimiks ausamatel ja tervematel alustel (lõpp varimajandusele kultuurisfääris!). Sandra Jõgeva arvates ei peaks riik praegu maksma mõnedele  kunstnikele töötasusid, sest sellisel juhul kaotaksid teised kunstnikud katte produktsioonikuludele. Samas Draakoni galerii näitus oli just sellepärast üritustepõhine, et maksimaalselt ära kasutada üüritud pinda, sest galerii rent (s.t kättesaadavus publikule) on kunstnikele liiga kõrge, et omast taskust makstes iga aasta näitust teha. Jõgeva regulaarseks sissetulekuks jääb mõneks ajaks Tallinna TV kunstisaate juhtimine, kuna kunstitegemine on praeguse seisuga  enamasti väljaminek.

 

Kui sulle meeldis see postitus jaga seda oma sõpradega

[LoginRadius_Share]
 

Leia veel huvitavat lugemist

Värske Rõhk
Hea laps
LR
Keel ja kirjandus
Akadeemia
Kunstel
Muusika
Õpetajate leht
Täheke
TeaterMuusikaKino
Vikerkaar
Looming