Tunnetustuba

Heili Sõrmus

Eesti Kunstiakadeemia tekstiilidisaini magistrandid töötasid akadeemia tekstiilidisaini doktorandi Kärt Ojavee ja Tallinna ülikooli kasvatusteaduste doktorandi Jana Kadastiku juhendamisel välja tunnetustahvlid ning sisustasid õpperuumi Tallinna Tondi põhikooli hooldusõppe õpilastele. Tunnetustuba on kursuse „Õppetööd toetavad vahendid hooldusõppe õpilastele” lõpptulem. Tahvlite eesmärk on arendada erivajadusega laste tähelepanu püsivust, peenmotoorikat, silma ja käe koostööd, mälu ning igapäevaoskusi. Seni kasutati õppetöös peamiselt väikelastele mõeldud vahendeid, mis pole erivajadustega lastele sobilikud oma liialt väikeste nuppude ja lülitite või kirju väljanägemise tõttu. Erivajadustega lastele sobivad kontrastsed esemed ja pildid, mis koondavad paremini tähelepanu. Paljudel lastel on nägemisprobleeme ning raskusi aistinguärritajate eristamisel. Inna Beinar on loonud sellest johtuvalt tahvlid, mille puhul on eri värvi pindadel ka eristuv tekstuur. Nii eristub kujund tahvli pinnal nii visuaalselt kui ka käega katsudes ning taktiline info toetab nägemisinformatsiooni. Laste peenmotoorika on sageli puudulik, kusjuures igaühel omamoodi. Nii ongi Katre Piho pidanud silmas tahvli puhul, millega õpitakse aasast nööri läbi tõmbama, et sellel oleksid laste võimetele ja vajadustele vastavalt eri suuruses aasad. Katre Piho sidumis- ja punumisoskust arendaval tahvlil on nööride otsas sõlmed, et igapäevaoskusi saaksid harjutada ka kesisemate käeliste võimetega lapsed. Terje Salupuu loodud tunnetustahvlitega saab samuti harjutada igapäevases elus tarvilikke oskusi, näiteks luku, nööbi, vöö, pandla käsitsemist ja käe avausest läbipistmist. Mitmetesse tunnetustahvlitesse on õpetajal võimalik peita asju, mille leidmiseks tuleb õpilasel avada nööp, lukk või takjapael. See arendab nii praktilisi oskusi kui ka mälu. Tahvlite loomisel võtsid disainerid peale laste vajaduste arvesse ka õpetajate kasutamismugavust: vahendeid peab saama kinnitada kas seinale või lauale, aga ka asetada lapse sülle ning neid peab olema kerge puhastada.

Tunnetustahvlite loomine ja õpperuumi sisustamine on ilus õige mitmeti. Esiteks seetõttu, et tekstiilidisainerid tegid kursuse raames koostööd Tondi põhikooli hooldusõppe õpetajate ning Tallinna lastehaigla terapeutidega. Füsio- ja tegevusterapeudid, eripedagoogid ja disainerid ühendasid oma teadmised selleks, et luua võimalikult head vahendid sügava intellektipuudega ja/või liitpuudega laste õpetamiseks ja teraapiaks. Koostöö toimib mitmes järgus. Vestlused hooldusõppe spetsialistidega andsid disaineritele tarviliku teabe, et lähtuda tunnetusvahendite loomisel reaalsest õppetööst ning õpilaste erivajadustest. Interdistsiplinaarne töö jätkub ka pärast prototüüpide ja tunnetustoa sisustuse valmimist, sest disainerid ootavad õpetajatelt ja terapeutidelt tagasisidet, millega seesuguste õppevahendite loomisel tulevikus veel arvestada. Kursuse juhendajad usuvad, et koostöös vahendite loojate ja erivajadustega lastega töötavate spetsialistide vahel luuakse tõeliselt uuenduslikke tooteid, mitte pelgalt maailmas juba kasutusel vahendite koopiaid.

Usun, et kursuse juhendajatele ja kõikidele projektiga seotud inimestele on põhjust südamest õlale patsutada. Kärt Ojavee ja Jana Kadastik töötavad õilsa eesmärgi nimel ning püüavad parima tulemi saavutamiseks ühendada eri teadmisi ja vaatenurki. Lisaks hoolitsevad doktorandid selle eest, et nende teadmised ja pädevus kanduksid edasi. Nad lähtuvad suuremast eesmärgist, pole oma vaimuvaraga kitsid ning juhendavad ja innustavad uusi spetsialiste, kes tahaksid ja oskaksid teha sotsiaalabi-disaini. Ühtlasi väärib tunnustamist, et Ojaveel ja Kadastikul on pealehakkamist ja usku otsida lahendusi siinsamas Eestis oma spetsialistide teadmisi rakendades.

Kui sulle meeldis see postitus jaga seda oma sõpradega

[LoginRadius_Share]
 

Leia veel huvitavat lugemist

Värske Rõhk
Hea laps
LR
Keel ja kirjandus
Akadeemia
Kunstel
Muusika
Õpetajate leht
Täheke
TeaterMuusikaKino
Vikerkaar
Looming