Teod

ENE LAMP

Kultuurkapitali aastapreemia laureaat

Sa uurisid ekspressionismi 1960ndatel ja 70ndatel, kaitsesid samal teemal 1976. aastal oma kandidaadiväitekirja ning tulid ekspressionismi juurde tagasi 25 aastat hiljem. Kas ekspressionismi tähendus on vahepeal muutunud?

Kui ma hakkasin 60ndatel ekspressionismist kirjutama, suhtusid eriti sakslased teemasse hella tähelepanuga kui ühte oma kunstiajaloo suuruse aega. Siin oli osa ka natsideaegse mandunud kunsti vastasuse heastamise püüdel. Praegu ollakse seisukohal, et ekspressionismi tegelik tähendus avastati just II maailmasõja järgsetel aastakümnetel. Seoses abstraktse ekspressionismi lainega hinnati eriti Der Blaue Reiteri maali, W. Kandinskit ja F. Marci, kunstiga võrdväärselt tähtsaks sai nende mõtteavalduste analüüs. Siiski leidus juba siis ajaloolasi, kes lähtusid ekspressionismi sotsiaalsest tingitusest. B. S. Myers nimetas seda ühiskondliku murrangu aja kunstiks, nende vaimuinimeste mässuks, kellele olid olud jäänud võlgu eneseteostamise võimalused. 1970ndatel ja 80ndatel hakkas seoses postmodernismi tulekuga huvi ekspressionismi vastu mõnevõrra raugema. Ka sakslased on avaldanud, küll rahulikumas toonis kui B. Groys, seisukohti, mis peavad võimalikuks ekspressionismi suubumist totalitaarsesse kunsti. Siiski ilmub ekspressionismi kohta jätkuvalt kirjandust. Tuuakse unustusest välja väikerühmitusi (nagu Pateetikud). Uusi kriitilisi seisukohti on selle liikumise teooriate analüüsis,mida tehakse psühholoogia pinnalt. 1980ndatel avastati Austria ekspressionistid, kellest seni oli üldtuntud ainult O. Kokoschka. E. Schiele, R. Gerstli ja A. Kubini looming võimaldas leida seoseid kehakunsti ja psühhopatoloogiaga.

Millist rolli on ekspressionism mänginud eesti kunstis?

Ekspressionismi esinemise aeg 1914 ? 1924 avas eesti kunstis jõuliste muutumiste rea, selle järel tulid kubofuturism, kubism ja konstruktivism. Euroopa kunstivoolud jõudsid kohale ainult väikese ajalise nihkega ja tõid põgususele vaatamata kaasa kiirendatud arengu. Kui modernismilaine 1920. aastate lõpus vaibus, osutus eesti kunsti pealiin Euroopa omaga samaaegseks. Ekspressionism tõstis tähtsaks kunsti olulised omadused, vaimse poole, kunstniku ego ja loomeprotsessi.

Millise teema juurde siirdud?

Lugesin Altti Kuusamo huvitavat artiklite seeriat detailiteooriast, tahaksin selle alusel proovida kirjutada midagi Eesti 1940ndate ja 50ndate maalist.

TOOMAS RANK

Kultuurkapitali aastapreemia laureaat

Saite Kultuurkapitali suure arhitektuuripreemia Rägavere mõisa  ajaloolise peahoone tundliku ennistamise ning oskusliku kohandamise eest tänapäeva funktsioonidega. 1970ndatel oli meil palju juttu restaureerimisest, küll poola, küll rootsi koolkonnast. Mida tähendab ?tundlik? restaureerimine tänapäeval?

Ei teagi, kas ?tundlik? on mõeldud mõistena ?asjatundlik? või ?tundeline?, ?sensuaalne?.

Rägaveres toimetamisel oli soov seda kaunist keskkonda võimalikult vähe kahjustada. Muidugi, kui lõigatakse välja neerukive, siis tehakse auk, voolab veri ja viimaks jääb arm nahale.

Kas see on nii-öelda varakapitalistlikus Eestis, kus kõik läheb müügiks, ikka võimalik?

Ei ole nõus küsimuses oleva väitega, et kõik müügiks läheb. Tõesti on asju, mis on meile võimalikud, ja asju, mida me ei saa muuta. Teie küsimus annab mulle võimaluse kiita Morgan Hammerbecki: tema suure panuseta me praegu kultuurilehe Sirp seda veergu ei täidaks.

Kas plaanite tulevikus veel millegi ennistamise juures olla?

Huvitava tegevuse järele haaran alati, aga mingeid plaane ma ei tee.

Kui sulle meeldis see postitus jaga seda oma sõpradega

[LoginRadius_Share]
 

Leia veel huvitavat lugemist

Värske Rõhk
Hea laps
LR
Keel ja kirjandus
Akadeemia
Kunstel
Muusika
Õpetajate leht
Täheke
TeaterMuusikaKino
Vikerkaar
Looming