Szentendre koolkond

Ene Asu-Õunas

Hästi koostatud väljapaneku põhjal saab ettekujutuse kogu Ungari kunsti suundumustest Näitus ?Szentendre kunstnikekoloonia 75? Tartu Kunstimajas kuni 14. III.

Dezsö Korniss. Võitlus. Õli, lõuend. 1949.

 

Budapesti lähedal paikneva maalilise suvituslinna Szentendre kauase (75 aastat) kunstnike koloonia 27 teosega näitus ei peagi andma täit ülevaadet kõigist stiilidest. Näitus on siiski nii hästi koostatud, et saame ettekujutuse peale Szentendre, ka kogu Ungari kunsti palgejoontest ja suundumusist nimetatud ajavahemikul.  

Szentendres on aegade jooksul tegutsenud suur hulk häid kunstnikke, seda eriti 1920ndail, mis on ungari kunstis üks huvitavamaid ajajärke. Arenes ju tollal välja moodne kunst, mis põhines rahvuslikel traditsioonidel, reageeris aga ka kõigele väljastpoolt tulevale uuele. Kuue kunstniku 1928. aastal asutatud koloonia, mille mitmed liikmed olid kuulunud kuulsasse Nagybánya koolkonda (ja mis Post-Nagybánya nimetuse all tegutses veel 1950ndateni) koondas Szentendres töötavad kunstnikud, hakkas korraldama vabaõhumaali suvelaagreid ja näitusi ning vastu võtma külaliskunstnikke. See looduslikult huvipakkuv paik ja omamoodi isegi homogeenne maailm andis kunstnikele tuge ka sõjajärgseil aastail. Et hoida kunstitraditsioone, taasasutati 1997. aastal Szentendre koloonia, kus 12 kunstnikku saavad 1 ? 3 aasta vältel kasutada külalisateljeed. Szentendre on tänaseks ka Euroopa kunstikolooniatevõrgu liige. Praegusel näitusel on väljas nii asutajaliikmete kui kaasaegsete kunstnike töid ? seda suhet on kenasti ka tasakaalus hoitud.

 

Ungari romantiline modernism

 

Kõigist kunstivooludest on avaldanud ungari kunstile vahest suurimat mõju ekspressionism, mille printsiipidest tähtsaimad olid kindlasti romantiline külg ja subjektiivse poole rõhutamine. Küllap on see seotud ungari kunstis alati elava rahvuslik-romantilise ja emotsionaalse aluspõhjaga, mis sageli ratsionaalse hülgab või varju jätab (Antal Deli, István Varga Ilosvai). Mõjud tulid saksa ja Viini ekspressionismist, sest paljud olid seal koolituse saanud.

Vanemast koolkonnast üks huvitavamaid on Jenö Paizs Goebel, kes jõuab 1930ndate rõhutatud vormiplastikast lõpuks dekoratiivsusse. Tema omapärane fantaasiamaailm (näitusel ?Linnulaul?) saab erilise toonide kumavuse ja helgi. Kunstikoloonia üks asutajaliikmeid Béla Czóbel oli seotud fovismiga ning tema särav ja värvikas stiil säilis kõrge vanaduseni, sellest annab tunnistust ka 1970ndail loodud ?Lilled peegli ees?.

Mõjukamaid isikuid kogu ungari kunstis on ekspressiivse konstruktivismi loojaid Jenö Barcsay, kes kirjutas ka kunstiõpikuid. 1960ndail käisid vaidlused tema loomingu üle: kas konstruktivism või ?puuri suletud? naturalism? Leiti siiski, et mõlemat, kuna Barcsay lähtub loodusmotiividest ning jõuab vorme lõhkudes karmi ja ranget teed pidi neid ühendavasse konstruktivismini (?Mosaiigi? detail).  

1930ndail leidsid mitmed maalijad tee neorealismi, mis valitses veel ka 1960ndail. Lajos Pándy, keda peetakse konservatiivse suuna esindajaks, on loonud teravate kontuuridega tagasihoidlikes toonides dekoratiivseid ja neoklassitsistlikke aktimaale ja portreid (?Naise portree?). 1930ndaisse kuulub ka näituse teise neorealisti Henrik Heintzi kuldne maal ?Aktid mererannal?.

Mänglev primitivism ja napid väljendusvahendid iseloomustavad sürrealismiga seotud Dezsö Kornissi töid (?Võitlus?), nooremast põlvkonnast aga József Buhály meeleolukaid, mälestuste varjudega täidetud pruunis koloriidis maale (?Nyirségi sügis?).

 

Koolkonna vaatlev intellektuaalsus

 

1930ndatel sündinud kunstnikel oli vahest kõige raskem leida oma teed. Paljud olid mõjustatud konservatiivsetest tendentsidest. Kuid oli ka neid kunstnikke, kes ei kuulunud nagu kuhugi, kuid avaldasid suurt mõju nii kunstikoloonia kui ka kogu ungari kunsti arengule. Üks selliseid oli Béla Kondor (näitusel ?Kaks keerubit Soodomas?), keda pole võimalik seostada ühegi teise ungari kunstnikuga. Õppinud sürrealismist (ka luules) rajas ta omaette koolkonna. Tema mõtestuses on inimene kosmiline, looduslik ja samas ka ühiskondlik olevus, sise- ja välis-kuradiga võitlust pidav, oma saatust trotsiv kuju.  Sama võiks öelda ka József Bartli nagu ikoonidest koosnevate kompositsioonide kohta (näitusel ?Märgid ja jooned?), mille üks tunnus on eriline faktuur.  

Noorema ehk praeguseks juba keskmise generatsiooni kunstnikud järgivad euroopa  moodsa kunsti suundumusi, sobitades need  oma nägemuse, teemade, andega. Nii kujutavad nende tööd otsekui vanema põlvkonna loomingu kaasaegset peegeldust või jätku, milles kõike ? nii realistlikke või ekspressionistlikke linna- ja loodusvaateid  (Béla Onódi, Zoltan László Kiss), aga ka sürrealismi mõjusid (Imre Szakácsi). Graafilisi väljendusvahendeid kasutab oma suurepindsetes maalides Katalin Rényi (näitusel ?Kososvo INRI?), sugestiivsuselt meenutavad need Kondori töid. Mitut kunstnikku paelub konstruktivistlik kujutamisviis. Geomeetrilises laadis, mitmesuguseid materjale ja objekte kasutades töötab István Haász, samuti oma sinist konstruktiivset maailma loov József Baska ja  pikka aega konstruktiivsete-sürrealistlike mõjudega seotud olnud János Aknay. Üldiselt paistab tänapäeva Szentendre kunstnike looming silma emotsionaalsete värvi- ja vormiotsingutega, mida omakorda tasakaalustab vaatlev intellektuaalsus.

Kui sulle meeldis see postitus jaga seda oma sõpradega

[LoginRadius_Share]
 

Leia veel huvitavat lugemist

Värske Rõhk
Hea laps
LR
Keel ja kirjandus
Akadeemia
Kunstel
Muusika
Õpetajate leht
Täheke
TeaterMuusikaKino
Vikerkaar
Looming