Sajandi projekt peab jätkuma

Reet Varblane

Rahvusvaheliselt hinnatud kunstiobjektide puhul on ikka kõneldud nende väärtusest ja tähendusest, leitud uusi tõlgendusi neile ja ka nende loojatele. Viimasel ajal on üsna palju tähelepanu pööratud ka nende nn turustamisele ehk  kaunimalt öelduna viisile, kuidas objekte praegusele vaatajale lähemale tuua. Märksa vähem on avalikult kõneldud nende objektide säilitamisest ja konserveerimisest. Spetsialistid, restauraatorid-konservaatorid on ise teadlikud oma töö keerukusest ning eelkõige  sellest vastutusest, mis neil on nende teoste ees. Bernt Notke „Surmatantsu” ning tema Püha Vaimu kiriku altarit ei imetle mitte ainult kultuuri- ja kunstiteadlased, restauraatorid, kunstnikud, vaid nende teoste väärtusest on teadlik ka laiem publik, kultuurituristid,  kes juba praegu käivad Tallinnas spetsiaalselt just nende teoste pärast. Kuid ei „Surmatants” ega ka Püha Vaimu altar ei jõuaks meieni restauraatoritekonservaatorite abita.

Kas kirjeldaksite natuke lähemalt neid töid, mida tänavu tehti Püha Vaimu kiriku altari juures?

Ennistuskoda Kanut direktor Kriste Sibul:  2007. aasta eeluurimiste programmi raames eemaldati Püha Vaimu altarilt tabernaakel ning paigutati kiriku orelirõdule. Inspireerituna Bernt Notke 500. surma-aastast otsustasime tabernaakli konserveerida ning paigutada tagasi oma kohale. 2009. aasta kevad-suvel viidi Ennistuskojas Kanut läbi tabernaakli tehnoloogilised uuringud ning konserveerimistööd.   

Mis plaanid on Ennistuskojal Kanut Püha Vaimu kiriku altariga edasi?

Lõpetanud 2009. aasta juunis kappaltari tabernaakli konserveerimistööd, koostatakse selle põhjal 2009. aasta lõpuks kogu kappaltari arvatav uurimis- ja konserveerimistööde programm. Uurimistööde maht on tõenäoliselt seni Eestis esemelise kultuuripärandi objektil  läbi viidute hulgast mahukaim, hõlmates nii dendrokronoloogilisi kui mikroskoopilisi uuringuid, instrumentaalmeetodite ja infrapunase reflektograafia kasutamist. Konserveerimismetoodika koostatakse Bernt Notke teoste puhul varem kasutatud ja tänapäeva parimale praktikale toetudes. Eeldatavalt viiakse osa uurimistöödest läbi 2010. aasta jooksul, kuid ka jooksvalt konserveerimistööde käigus, millega plaanitakse alustada 2011. aastal; kogu projekt  võiks hinnanguliselt kesta viis-kuus aastat. 

Kes tagab keeruka ja vastutusrikka töö rahastamise?

Tallinna Kultuuriväärtuste Ameti muinsuskaitse  osakonna peaspetsialist Viive Leitsar: On selge, et sajandi projekt peab jätkuma. Tallinna Kultuuriväärtuste Amet tegutseb 2010. aasta linnaeelarves ettenähtud vahendite piires ning püüab ka edaspidi rahastada 2007. aastal eeluuringutega alustatud kappaltari projekti. Tööd hakkab teostama Ennistuskoda Kanut, kes osutus altari tabernaakli konserveerimistööde pakkumismenetluses kõige edukamaks  ja sobivamaks. Kanutil on kogemusi, kuidas teha rahvusvahelise tähtsusega kunstimälestise puhul nii keerukaid ning vastutusrikkaid töid, nad kaasavad ka Eesti Kunstimuuseumi konservaatoreid ja rahvusvaheliselt tunnustatud erialaeksperte. Ekspertkomisjon jäi igati rahule selle tööga, mida on tänavu tehtud altari tabernaakli konserveerimisel.

Küsinud R. V.

Kui sulle meeldis see postitus jaga seda oma sõpradega

[LoginRadius_Share]
 

Leia veel huvitavat lugemist

Värske Rõhk
Hea laps
LR
Keel ja kirjandus
Akadeemia
Kunstel
Muusika
Õpetajate leht
Täheke
TeaterMuusikaKino
Vikerkaar
Looming