Püha tõde – Vahelduv pilvisus ajalootaevas

Siram

Ajalugu on läbi aegade talletatud kivitahvlitele, pärgamendile ja trükikunsti leiutamisest peale ka paberile. Kroonikate ja raamatute kõrval on paar viimast sajandit salvestatud ka ajakirjandusse. Valdkondades, mida riigi tasandil süsteemselt ei dokumenteerita, peaasjalikult just ajakirjandusse. Et saada teada, millised näitused olid eksponeeritud või missugused etendused toimusid kolmkümmend aastat tagasi, oli kõige lihtsam minna raamatukokku ja otsida välja tollased lehed. Kas või näiteks Sirbi, olgu siis parasjagu koos vasaraga või ilma.

Viimase paarikümne aasta jooksul on suur jagu ajakirjandust kolinud veebi.

Digiajastu algusaegadel kopeeriti veebilehtede struktuuris suuresti paber­ajakirjanduse oma. Tehnika arenedes on rakendatud aina enam võrguspetsiifilist kogemust, mille tulemusena on viisid, kuidas lugeja artikli juurde satub, kuidas ta seda otsib ja leiab ja kasutab, väga palju muutunud.

Kui paberajakirjanduses on olulised rubriigid, siis veebis liigendatakse materjali pigem loetavuse alusel. Otsingumootorid ja mitmesugused rakendused seiravad lugeja eelistusi ning pakuvad talle selle põhjal sisu ja ka reklaami. Moodustuvad infopilved, mis oleksid justkui intuitiivsed, tegelikult on seal taga mõistagi programmeerijate pingutused ning meedia kommertshuvid. Lihtsameelsem lugeja on talle pakutava pilvega ehk isegi rahul, paljudele aga ei meeldi, kui masin tema eest liiga palju mõtlema hakkab.

Otsida veebiarhiividest rubriikide ja teemade kaupa infot on muutunud võimatuks. Väljaannete otsingusüsteemid töötavad mitmesugustel põhimõtetel ja mitmesuguse efektiivsusega, mõni ei tööta üldse. Otsingumootori abiga leitav sõltub märksõna levikust ja allikate optimeeritusest. Raamatukogu veebikataloogist ESTER saab midagi leida, aga mitte kõike.

Ja isegi kui mingi allikas lõpuks on leitud, siis võib viitamine üpris raskeks osutuda. Ristmeedia puhul ilmub materjal eri kanalites ning võimatu on aru saada, milline neist on algne. Osa materjale on kopeeritud üldse täiesti teistele veebilehtedele ning allikale on viidatud nii hästi või halvasti, kui parajasti välja on kukkunud. Pole haruldane leida sündmusest huvitav artikkel, kust aga ei ilmne, mis aastal see toimus.

Nii et loota sellele, et ajalugu talletatakse ajakirjanduses nii, nagu seda vanasti tehti, pole suuremat mõtet. Meedia toimimisviisi ilmselt muuta ei saa. Olen proovinud veebiarendajatele korduvalt rääkida midagi ajaloost, arhiivist ja rubriikidest, nemad aga vaatavad mind pilguga, milles peegeldub täielik arusaamatus.

Ainuke, mida teha saame, on hoolikalt kroonikat pidada tegevusest, millega ise seotud oleme. Kui me seda ei tee, leiab tuleviku ajaloouurija võrgust vahelduva pilvisusega kaootilise info­sülemi, millel ei pruugi toimunuga suuremat pistmist olla.

Kui sulle meeldis see postitus jaga seda oma sõpradega

[LoginRadius_Share]

Leia veel huvitavat lugemist

TeaterMuusikaKino
Keel ja kirjandus
LR
Täheke
Õpetajate leht
Akadeemia
Kunstel
Muusika
Vikerkaar