Planeerimist tuleb õppida ja õpetada!

Kalle Komissarov, Eesti Kunstiakadeemia arhitektuuriteaduskonna õppejõud

Eesti Kunstiakadeemia arhitektuuriteaduskonnas on planeerimine õppekavas. Päris oma eriala kohe, mille lõpetajad saavad arhitekti ja linnaplaneerija kutse. Ja nii juba aastakümneid. Vaatame planeerimist nii mikroskoobi kui teleskoobiga. Kohalikust ja globaalsest nurgast. Seadusi ja praktikat, hoonestust ja haljastust, ruumi ja vormi. Otsime kvaliteeti ruumis ja head ruumi ümbritsevas.

Lisaks võetakse urbanistika õppetoolis lahti see, mis jääb planeerimisele tabamatuks. Ja kuidas neid pehmeid kvaliteete luua. Ning linnamaastike  õppetoolis see, mis on maastik linnas või linn kui maastik. Planeerimine, sh detailplaneeringute tegemine ei ole Eestis litsentsi nõudev eriala. Selle võivad ette võtta ka tööline ja kolhoositar. Ja seda hakkasid õpetama kõik, kellel oli tarvis oma õppekavasid täita. Planeerimist õpetatakse vähemalt viies Eesti kõrg- ja ülikoolis.

Sealjuures on ühes õppekava kokku pandud detailplaneeringu jooniste nimekirja järgi. See  on absurd! Ei mingit juttu ruumist, ajaloost, filosoofiast, sotsiaalteadustest, eetikast. Lihtsalt tore võimalus ettevõtlusega tegeleda. Planeerijate kursused on kokku pandud kiiruga, et anda kahuriliha alati näljastele planeerimisfirmadele. Keegi ei tee sellest saladust: turg on olemas, las käija! Praegu formeeritakse planeerimisõpet ümber, sest korraga on detailplaneeringute masin saanud aru, et keegi on hakanud kõnelema kvaliteedist! Ja  nende kaadril ei ole vastavat kvalifikatsiooni. Sõjandustermineid kasutades: valmistati kiirelt ette sõdureid rindele saatmiseks, strateege ja ohvitsere aga polnud seni vaja. See, et Hiob proovib Sirbis oma maailmamudelit sõnadesse vormida, on iseenesest jäämäe veepealne osa.

Nüüd, mil raha on maailmas otsa saanud, hakatakse planeerijate masstootmiseks loodud kursustel aru saama, et tuleb kuidagi ühiskonnaga suhestuma hakata.  Või surevad nad sama kiirelt välja, kui tekkisid. Lisaks on demograafiline lainepõhi kohe käes: enam ei jätku üliõpilasi. Konkurents tiheneb ju kogu kõrghariduse vallas. Ühendõppekavad, tööandja hetkevajadustele profileerumine, massiliselt tasulisi täienduskursusi. Voilà! Nii saab keerutada tolmu kvantiteedile pühendunud kursuste ümber. Kas oled meiega või meie vastu !

Minu tagasihoidlik seisukoht on, et pigem vähem  aga kvaliteetsemat kaadrit. Ega nüüd EKA arhitektuuriosakonnas pole ka kõik päris viimase teraviku järgi, aga vähemalt antakse siin laiem holistlik baasharidus. Ja õpitakse viis aastat! Kosilasi teiste kõrgkoolide seast käib meil pidevalt, sest nad saavad aru, et neil pole millegagi oma õppemahtu täita! Maa ja kinnisvara spekuleerimisel põhinev planeerimistööstus on Eestis aga nii võimas, et me ei muuda mitte midagi. Arhitektuuriteaduskonnas  on ümber nelinurkse laua kogunenud mõned džentelmenid, kes tajuvad väga selgelt, et ühel pool laiutab kuristikuna keskpärasus, teisel pool marginaliseerumine. Arhitektid ei kavatse maailmast irduda, kuid seda mängu me kaasa ei mängi. Killuke eneseuhkust on ilmselt tuha all veel hõõgumas.

Kui sulle meeldis see postitus jaga seda oma sõpradega

[LoginRadius_Share]
 

Leia veel huvitavat lugemist

Värske Rõhk
Hea laps
LR
Keel ja kirjandus
Akadeemia
Kunstel
Muusika
Õpetajate leht
Täheke
TeaterMuusikaKino
Vikerkaar
Looming