Pealelend: Michael Haagensen

Reet Varblane

Eestis on läbi aegade korraldatud mitmeid avaliku ruumi kunstiprojekte (valgusfestival, skulptorite sümpoosionid, Elo Liivi, aga ka teiste õppejõudude eestvedamisel läbi viidud EKA kursused, „KanaNaha” video- ja tegevuskunsti festival jne), kuid kõik need on olnud ajutised nähtused, mis pole jätnud avalikku ruumi midagi püsivat nagu tänavuse „Manifesta” kuraatori Kasper Königi algatatud ja kureeritud Münsteri festivali puhul. Nüüd on algatatud uus avaliku ruumi kunstifestival – Rakvere „Baltoscandaliga” samaaegne „Skulptuuri kilomeeter”. Mida ise ootate sellelt festivalilt?
Michael Haagensen: Arvan, et kõik nimetatud üritused on andnud Eesti kunstiellu hindamatu panuse. Kuigi paljud olid lühiajalised, kestavad mõned edasi ja usun, et need mängivad eluliselt olulist rolli Eesti kunstielu mitmekesistamisel. Ka need, mida enam ei ole, on jätnud jälje meie arusaama, mis on kunst ja kuidas seda eri tasanditel hinnata.
Sellest omakorda johtus meie motivatsioon korraldada üritus „Skulptuuri kilomeeter” („Kilometre of Sculpture, KoS”). Idee sündis 2012. aastal. Algkontseptsioonil oli kaks eesmärki. Esiteks tekitada avalikus ruumis välinäitus, kuhu on kaasatud kõikidel kunstialadel, mitmesuguse mõtteviisi ja eri žanrides tegutsevad kunstnikud, ning publikus tunne, et nad on teretulnud rahvusvahelisele nüüdiskunsti üritusele. Teiseks soovisime võtta kasutusele mudeli, mis on end edukalt tõestanud maailma eri paigus, kohandada selle Eesti kontekstile ning anda selle kaudu Eesti kunstnikele veel ühe tavapärasest erineva eksponeerimisvõimaluse. Tahtsime tuua kunsti galeriist (muuseumist) avalikku ruumi, et see jõuaks võimalikult suure hulga inimesteni.
Algkontseptsioonis oli tegevuspaik Kalamaja, sealt on tulnud ka nimi, kuna kavatsesime siduda oma ürituse kultuurikilomeetriga. Kuid lähemalt Kalamaja probleemide ja tähendusega kokku puutudes sai selgeks, et kuigi linnaosana on Kalamajal tohutu ajalooline ja sotsiaalne kapital, on selle positsioon ebakindel. Kalamaja elanikel on vaja aega ja ruumi, et seista vastu jõududele, mis püüavad nende tulevikku suunata. Seega tegime pausi ja panime KoSi paremaid aegu ootama. Eelmisel aastal soovitati meile Rakveret kui potentsiaalset sündmuspaika. Mida rohkem Rakvere kohta teada saime, seda enam hakkas see idee meeldima. Nüüd näeme KoSis suurepärast võimalust avaldada positiivset mõju regionaal­arengule.
See pole järjekordne kunstibiennaal, kuigi sooviksime KoSi viia ka Põhja-Euroopa kultuurikaadrile. Pigem tahame panustada Eesti ühiskonda laiemalt, pakkudes Eesti (ning kogu Euroopa) kunstnikele kunstisündmuse, tuua igal aastal aina enam inimesi seda vaatama.
„Skulptuuri kilomeeter” hakkab toimuma iga kahe aasta tagant Rakveres „Baltoscandaliga” samal ajal. Aastatel, kui „Baltoscandalit” pole, plaanime asuda koos KoSiga teele ning korraldada see teistes maakonnalinnades üle Eesti. Sel viisil pakume kunstnikele igal aastal uue väljakutse ja ühtlasi loome iga kahe aasta tagant mõnes Eesti linnas põneva kultuurilise fookuspunkti.
Oleme otsustanud väliskuraatori kasuks, keda assisteerivad mitte veel väga tuntud siinsed noored kuraatorid. Tundsime, et kui oleksime valinud siinsed tuntud kuraatorid, teaksid kunstnikud juba ette, millist kunsti oodatakse. Tahtsime seda sorti eelarvamusi vältida, et kaasata võimalikult palju ja erinevaid kunstnikke. Milline see väljapanek tegelikult välja nägema hakkab, on praegu raske öelda, kuid loodame, et tulemus on mitmekesine – igaühele midagi.

Kui sulle meeldis see postitus jaga seda oma sõpradega

[LoginRadius_Share]
 

Leia veel huvitavat lugemist

Värske Rõhk
Hea laps
LR
Keel ja kirjandus
Akadeemia
Kunstel
Muusika
Õpetajate leht
Täheke
TeaterMuusikaKino
Vikerkaar
Looming
Müürileht