Pealelend – Maria-Kristiina Soomre, kultuuriministeeriumi kunstinõunik

Reet Varblane

Eesti Vabariigi 100 aasta juubeli programmi kontseptsioon, ajaline raam (algab peale juba 2017. aastal ja kestab kokku kolm aastat), korraldustoimkond ja töökorralduski on paigas, filmidki välja valitud. Midagi on teatri- ja muusikaüritustest räägitud, kunstist pole aga midagi kuulda olnud. Kas ja millisel viisil lülitatakse kunst juubeli pühitsemisesse, seda enam, et 2018. aastal on Eesti ju ka Euroopa Liidu eesistujamaa. 

Maria-Kristiina Soomre: Kunstil on juubeliaasta programmis oma koht, seda on kinnitanud ka programmi eest vastutav riigikantselei, praegu on tegevus ettevalmistamisel valdkonna organisatsioonide omavahelises koostöös. Põhjusi, miks ei ole veel ühtegi projekti võimalik esitleda, on mitu. Algselt oli eesmärk väga suurejooneline, rääkisime „Manifesta“ biennaali korraldamisest juubeliaastal Tallinnas: Eesti on kunstimaailma tähelepanu keskpunktis, kutsume endale sünnipäevaks külalised koju. Selle plaani üheks miinuseks sai „Manifesta“ toimumine möödunud aastal Peterburis ehk regionaalne „kordus“, mida rändbiennaali programm ilmselt ei soosi, samuti oli rahvusvahelise nüüdiskunsti biennaali korralduseelarve meie eelarvemahu juures liiga suur väljakutse. Eelmise aasta algusest saadik oleme töötanud mitme ideega ning neid ka „EV 100“ toimkonna liikmetega arutanud. Just täna on kultuuriministeeriumis järjekordne valdkonna ümarlaud, kus ühised eesmärgid ja eelistatud projektid peaksid sõnastatud saama. Üldjoontes on hoiakud kokku võetavad eesmärgiga korraldada kunstisündmus(ed), mis haaraks kaasa kunstitegijaid pigem keskustest kaugemal, et kunst – ja kunstnikud – jõuaksid kohale ka sinna, kus suuri muuseume ja kunstihooneid ees ei ole. Kunst tuleb rohkem nähtavale tuua, seda nii aktiivsema vahetu osalemise, hariduse kui ka parema kommunikatsiooni kaudu. 2018. aastal tähistatakse ka Tallinna graafikatriennaali 50 aasta juubelit, uue noore meeskonna juhtimisel loodetakse ka sellelt festivalilt jõulist kaasatulekut. Suurte esindusnäituste kohustus on institutsionaalses mõttes muuseumide pärusmaa, eeldatavasti tehakse sajandi kunsti ülevaateidki XXI sajandile kohases vormis.

Mis välisprogrammi puutub (eesistujamaal on võimalus ja kohustus olla nähtav ka rahvusvaheliselt), siis seda programmi arendatakse eraldi, peamiselt Kaasaegse Kunsti Eesti Keskuse ning Eesti Kaasaegse Kunsti Arenduskeskuse eestvedamisel. Kunstivaldkonna strateegilised eesmärgid on paika pandud, 2015. aastal toimub eelkõige kontaktide loomine ja meie kunsti rahvusvaheline tutvustamine 2018. aasta tegevuse kontekstis olulistes sihtriikides. Aasta pärast peaks olema selge, kuidas ja millises mahus esindab meid meie kunstnike looming rahvusvahelisel areenil.