Pealelend

Krista Kodres, peatoimetaja Kuidas läheb „Eesti kunsti ajalool”? Üks osa, II köide ilmus 2005. aastal ja pälvis ka riikliku preemia. Millal on järgmisi oodata?

„Eesti kunsti ajalool” ei lähe praegu kõige paremini. Järgmine köide pidi olema neljas (periood 1900–1940), millest on praeguseks kirjutatud ja toimetatud umbes 70 protsenti teksti. Nii pikk viivitus on tingitud kolme kolleegi, Mai Levini, Tiina Abeli ja Eha Komissarovi vastutustundetuse tõttu, kes pole leidnud aega oma peatükke ära kirjutada. Kunstiajaloo toimetuskolleegium oli mõistev, kui kõik kolm olid tõepoolest vältimatult seotud Kumu avamise ja ekspositsioonide ettevalmistamisega. Nüüd on sellestki möödas juba kaks aastat, kuid osa nende tekste ikka veel puudu. Sellest on piinlik rääkida, sest häbi on nii teiste kolleegide ees, kes on oma osad juba ammu esitanud, kui ka avalikkuse ees, kes ootab õigustatult uusi köiteid. Seetõttu ei julge ei köite tegevtoimetaja Mart Kalm ega minagi enam mingeid veksleid köite ilmumise aja osas välja anda, loodame vaid, et tekstid siiski laekuvad.

Ühtlasi on töös kuueköitelise koguteose viimane köide, mis käsitleb nõukogude perioodi ja mida panevad kokku Jaak Kangilaski ja Sirje Helme. Selle köite käsikiri peaks valmima suveks ja kui kõik sujub, ilmuma järgmise aasta alguses. Järgmise aasta jooksul peaks kokku saama veel kaks köidet ja 2010. aastal muinas- ja keskaja köite.

Lõppu tahaksin veidi rõõmsamalt lisada, et uue kunstiajaloo valmimise protsessi jooksul on sellega liitunud ja liitumas rida värskeid kraadiga uurijaid ning koos nendega ka mitmeid uusi teemasid, mida seni pole üldse käsitletud. Seetõttu palub  toimetuskolleegium veel kannatust, lubades, et „Eesti kunsti ajaloo” köited pakuvad ilmudes huvitavat lugemist ning on endiselt illustreeritud rohke pildimaterjaliga.