Pealelend

REET VARBLANE

Eesti Kunstiteadlaste Ühingust sai möödunud aastal eraldi loomeliit ehk siis kunstiteooria, kunstiajaloo ja kunstikriitika ning kunstiprojektide kureerimisega tegelevate isikute vabatahtlik ja poliitiliselt sõltumatu loominguline ühendus. Eesti Kunstiteadlaste Ühingu nimetusse lisati sõna „kuraator” ja tuttavast lühendist KTÜ (kunstiteadlaste ühing) sai EKKÜ ehk Eesti Kunstiteadlaste ja Kuraatorite Ühing. Tänavu kevadel valiti EKKÜ üldkogul uus juhatus ja juhataja. Arhitektuurimuuseumi direktori Triin Ojari vahetas välja Tartu ülikooli doktorant ja õppejõud Kadi Polli.

Kas nimevahetus on toonud (või toob) kaasa ühingu töös sisulisi muudatusi? Kuraator on tavaliselt kunstiteadlase taustaga (vähemalt meil), kuid kuraatoritöö spetsiifikat ei saa päriselt kõrvale jätta. Mujal maailmas tegutseb üksjagu eraldi kuraatorite ühendusi.

EKKÜ ühing on siiski nii vormilt kui ka sisult 1993. aastast tegutseva KTÜ otsene järglane. Kuraatoreid on kunstiteadlaste ühingusse alati kuulunud, see ei olnud nimes välja toodud. Iseseisva loomeliidu parameetritega sobitumiseks tuli kunstiteaduse loominguline iseloom – teaduse kõrval ka näituste kureerimine ja kunstikriitika – nüüd selgemalt välja tuua.

Ühingusse vastuvõtmise kriteeriumid jäävad samaks ehk siis nagu varem KTÜs, on ka EKKÜs määravad professionaalsus, loomingulised ja teaduslikud saavutused. Erinevalt paljudest rahvusvahelistest kuraatorite ühendustest (näiteks Madalmaade kunstile spetsialiseerunud CODART), ei taga EKKÜ liikmelisust ametialane positsioon, vaid sisuline erialane tase.

Kas EKKÜ juhi töö erineb KTÜ juhi omast? Kui, siis mille poolest?

KTÜ juhatus ja juhataja on ühingu asju ajanud nii-öelda auameti korras: vahendanud teavet ning vajaduse korral sõnastanud ühingu seisukohti kunsti- ja kultuuripoliitilistes küsimustes. Ühing korraldab seminare, määrab aastapreemia ja annab välja perioodilist erialaajakirja Kunstiteaduslikke Uurimusi.

Käesolevast aastast hakkab EKKÜ kui iseseisev loominguline liit jagama oma vabakutselistele liikmetele ka riiklikku toetusraha. Eks lähiajal selgub, milliseid võimalusi ja lisaülesandeid see muutus nii juhataja ja juhatuse kui ka kogu ühingu töökorralduses kaasa toob.

EKKÜ on omaette loomeliit. Kunstnike liitu (suurt katusorganisatsiooni) on viimasel ajal nähtud eelkõige ametiühinguna ehk siis oma liikmete sotsiaalsete õiguste eest võitleja, sotsiaalsete garantiide tagajana. Kas EKKÜ-l kui omaette loomeliidul on ka sellised kohustused? Kuidas ta neid täita suudab?

EKKÜ on oma liikmete eest väljas. Sotsiaalsete garantiide tagajana jääb EKKÜ roll muidugi väiksemaks kui kunstnike liidul tervikuna, sest enamikul EKKÜ liikmetel on töökoht, nad ei ole vabakutselised. Kuid kunstiteadlaste erialane looming – näiteks tõsisema artikli ettevalmistamine, pikema planeerimisajaga näituse koostamine, kataloogi kirjutamine – vajab seda enam tuge ja aega. Loodan, et ühingu loometoetused aitavad just sellele kaasa.

On koostöö võimalusi Eesti Kaasaegse Kunsti Arenduskeskusega?

EKKÜ teeb koostööd võimalikult paljude Eesti kõrgkoolide, muuseumide, galeriide, kunsti- ja arhitektuurikeskustega. Õigemini, inimesed neis institutsioonides ja nende ümber ongi EKKÜ – nüüdseks rohkem kui 130 liikmega.

Kui sulle meeldis see postitus jaga seda oma sõpradega

[LoginRadius_Share]

Leia veel huvitavat lugemist

Värske Rõhk
Hea laps
LR
Keel ja kirjandus
Akadeemia
Kunstel
Muusika
Õpetajate leht
Täheke
TeaterMuusikaKino
Vikerkaar
Looming