Nüüdiskunsti residentuur villas

Marika Alver: „Publiku huvi Laurentsiuse näituse vastu on seotud ka majaga, mis on paljude narvalaste lapsepõlvemälestustes erilisel kohal.“

REET VARBLANE

Animakunsti õppetuba Laurentsiuse & Co näitusel, Marika Alver ees vasakul.

Animakunsti õppetuba Laurentsiuse & Co näitusel, Marika Alver ees vasakul.

Eva Sepping

Laurentsiuse või täpsemalt Laurentsiuse & Co näitus „4+1“ on Narva kunstiresidentuuri esimene oma projekt. Möödunud sügisel oli endises Kreenholmi manufaktuuri direktori John Carri historitsistlikus villas, mis pärast Teist maailmasõda oli narvalastele avatud kultuurimaja ja raamatukoguna, kuid oli seisnud 2008. aastast peale tühjana, esimene näitus, Tõnis Saadoja maaliväljapanek „Arhitektuurifoto väikese poisiga“. Selle võtsid Eesti kunstiavalikkus ja meedia väga hästi vastu. Selle aasta 6. mail allkirjastas kultuuriminister Indrek Saar 25 000 euro suuruse toetuse Narva kunstiresidentuuri keskuse projekti väljaarendamiseks. Riigi toel Narva loodava keskuse roll on aidata kaasa kultuuride sünergiale ning viia uus ja inspireeriv keskus rahvusvahelise kunstimaailma kaardile. Maja haldab Narva Gate OÜ ning tegevuse eest vastutab Eesti Kunstiakadeemia SA projektijuhi Marika Alveri isikus.

Kuidas on Narva kunstipublik Laurentsiuse näituse vastu võtnud?

Narva kunstipublik on Laurentsius & Co näituse väga soojalt vastu võtnud. Kompliment on kindlasti see, et näituseinfo on levinud suust suhu ja paljud külastajad ütlevad juba välisukse peal, et nad on tulnud vaatama „невероятную выставку“. Narva publik on uudishimulik ja avatud: külastajad tahavad kunstniku tegemiste kohta rohkem teada ning arutleda maalide üle. Külalisraamatus pöördutakse kunstniku poole mitmeleheküljeliste näitusekogemuse kirjeldustega.

Võib öelda, et külastajate põhiosa moodustavad kunsti armastavad daamid, kuid näitusel on käinud igas vanuses ja mitmesuguse sotsiaalse taustaga inimesi: koolilapsed koos õpetajatega, lastega pered, käest kinni hoidvad paarid, aga ka grupid töötute keskusest.

Publiku huvi on kindlasti seotud ka maja endaga, mis on paljude narvalaste lapsepõlvemälestustes erilisel kohal. Näitusel ringi käies meenub neile, kuidas nad neis ruumides pillimängu õppisid või tantsuringis ja laulukooris käisid. Vanemad inimesed aga mäletavad, kuidas nad just seal esimest korda kinos käisid.

Milline näitus on järgmisena plaanis? Kas kunstnikud võivad ka ise midagi välja pakkuda?

Järgmine näitus on meil plaanis alles aprillikuu lõpus, seda kureerib kunstiakadeemia ehte- ja sepakunsti osakond. Kuna tegemist ei ole galerii, vaid residentuuriga, siis ei ole näituste korraldamine meie prioriteet. Kui residentuuriprogramm käima läheb, võiksid näitused olla residentuuriprojektide osa. Kindlasti oleme huvitatud (kohaspetsiifilistest) näituseprojektidest, mis tõukuvad siinsest keskkonnast ja kontekstist.

Kellele on kunstiresidentuur mõeldud? Kas Eesti kunstnikud saavad ka sinna kandideerida? 

See keskus on mõeldud kunstnikele Eestist, Venemaalt, aga ka kõikjalt üle maailma. Kuigi fookus on visuaalsel kunstil, siis eesmärk on edendada kultuuridevahelist sünergiat ja arendada välja valdkondadeülene koostööd soosiv platvorm. Oleme mõelnud kaasata ka kirjanikke, heliloojaid, tantsijaid jt.

Millal esimesed residendid võivad Narva tulla?

Kuna residentuurimajas ei ole veel elamis- ega töötamistingimusi, siis esialgu saame viia läbi lühemaid nii-öelda eksperimentaalseid projekte. Esimene residentuurieksperiment tuleb märtsis, kui teeme kuuajalise kunstnike vahetuse HISKiga Belgiast: nemad saadavad kaks kunstnikku siia ja meie kaks kunstnikku sinna. Esimene meie oma residentuuri kunstnik on Londonis elav ja töötav Maria Kapajeva, kes tuleb siia kaheks kuuks järgmisel suvel. Kapajeva on Narvast pärit.

Milline roll on residentuuril Eesti, aga ka laiemalt rahvusvahelisel kunstiväljal?

Narva residentuur elavdab Eesti kunstielu – Eestis ei ole kuigi palju kunstiresidentuure – ja on oma asukoha tõttu atraktiivne ka rahvusvahelise kunstimaailma kontekstis. Narva on koht, kus mõtiskleda piiriteemadel, avastada Ida-Virumaa sotsiaal-kultuuriliselt omapärast keskkonda, ajaloolist arhitektuuripärandit, postindustriaalse tööstusmaastiku eripära ja võimsaid loodusvaateid. On plaanis arendada ka kunstnike vahetust teiste residentuuridega, et Eesti kunstnikud saaksid töötada mainekates keskustes.

Residentuuril on ka kultuuride vahendaja ja lõimija roll. Seepärast hõlmavad residentuuri- ja näituseprojektid mitmekesist lastele, koolinoortele ja ka täiskasvanutele suunatud publikuprogrammi. Narva kunstnikele pakub residentuur võimaluse vahetada kogemusi, aga ka töötada koos rahvusvaheliselt tunnustatud professionaalidega.

Kuidas residentuuri rahastatakse? Kas Narvas saab ka eratoetusele loota?

Kõigepealt tuleb maja korda teha ja töötada välja programm ja põhimõtted, et luua funktsionaalne tervik kunstnike eluruumide, ateljeede ja näitusepinnaga. Selleks otsime rahastust struktuurivahendite toetusmeetmetest ja rahvusvahelistest mobiilsusfondidest. Kuna residentuuriprogramm alles areneb, ei ole projektide rahastamine veel paigas. See tähendab, et esimeste projektide puhul tuleb raha leida koos kunstnikuga. Laurentsiuse näituse publikuga suheldes sain kinnitust, et meie tegevus läheb narvakatele väga korda. Seepärast usun, et eratoetuse potentsiaal on siin täiesti olemas.

Kui sulle meeldis see postitus jaga seda oma sõpradega

[LoginRadius_Share]

Leia veel huvitavat lugemist

TeaterMuusikaKino
Keel ja kirjandus
LR
Täheke
Õpetajate leht
Akadeemia
Kunstel
Muusika
Vikerkaar