Noored kunstnikud on taltsutanud laevatehase

Seekordsel EKA lõputööde näituse avamisel andis rektor Mart Kalm lootusrikkalt mõista, et järgmisel aastal tuleb „Taseme“ näitus ehk juba päris oma hoones.

KATRIN VIRUNURM

Eesti kunstiakadeemia lõputööde näitus „Tase ’17“ Noblessneri valukojas kuni 12. VI, peakorraldaja Keiu Krikmann.

Magistrikraadi kaitsjad Ann Pajuväli, Johanna Greta Mölder, Liisa Jugapuu, Kadri Ploom, Alina Orav, Kadri Pihlakas, Indrek Aavik, Johanna Mudist, Madlen Hirtentreu, Kulla Laas, Mari Volens, Pire Sova, Mari-Leen Kiipli, Karl Saks, Helen Woolston, Aggie Pak Yee Lee, Jevgenia Golikova, Teele Strauss, Terje Henk ja Liisi Eelmaa vabade kunstide teaduskonnast; Ronald Pihlapson, Toomas Mäelt, Külli Niedermann, Kristiina Oppi, Jana Žgun, Geidi Hein, Sander Raudsepp, Ene Raud, Britta Liisa Brutus, Birgit Saviauk, Krista Tulp, Katrin Kabun, Marie Vinter, Karolin Kõrge, Hafiz Abdul Manan, Hadi Osali, Hadi Alavi, Andres Labi, Karel Reisko, Pranay V. Kenkre, Maret Martsepp, Tea Tüür, Anette Sepp ja Merle Randmäe disainiteaduskonnast; Eva-Liisa Lepik, Mark Grimitliht, Helen Tikka, Liina Soosaar, Inke-Brett Eek, Merilin Jürimets, Kristo Põlluaas, Liisi Vähi, Ahti Sepsivart, Hanna-Liisa Mõtus, Kirke Päss, Kaisa Simon, Silver Liiberg, Mae Köömnemägi, Märten Peterson, Johanna Jõekalda, Oksana Hetmann, Kätlin Pesur, Andrea Tamm, Martin Saar, Alina Nurmist, Juhan Teppart, Seth Amofah ja Elina Kask arhitektuuriteaduskonnast ning Malle Raet, Anna-Kaisa Vita, Maria Lullu, Liisa-Helena Lumberg, Andrus Laansalu, Merle Luhaäär, Karin Pastak, Merete Väin, Evelyn Raudsepp, Mihhail Staško, Keidi Saks, Kristiina Ribelus, Marju Raabe ja Ave Paulus kunstikultuuri teaduskonnast.

Bakalaureusekraadi kaitsjad Kristiina Avel, Ott Lemsaar, Siim Lootus, Anette-Lis Seppel, Kristina Mirjam Villand, Karoliina Kull, Sigrit Lõhmus, Kadi-Maarja Võsu, Johannes Valdma, Artjom Jurov, Hanna-Liisa Lavonen, Helena Lepik, Britta Paemurru, Merit Paenurm, Veronika Pobešimova, Laura Berta Vahtra, Robin Nõgisto ja Jarne Quintiens vabade kunstide teaduskonnast; Ulla Väljaste, Kristijan Kesküla, Jakob Tulve, Liisi Lasn, Tuuli Velling, Anita Kossareva, Eleonora Šljanda, Oskar Tikka, Mark Kovalenko, Andreas Vinkel, Arvi Piir, Meeri Kabur, Jorven Viilik, Marita Roosimaa, Joosep Maripuu ja Linda Vainomäe disainiteaduskonnast.

EKA lõputööde festivali „Tase“ peanäitus on uues asukohas, Noblessneri sadamalinnaku valukojas (Peetri 10). Traditsioonilise arhitektuuri, disaini, kunstikultuuri ja vabade kunstide teaduskonna magistritööde väljapaneku kõrval on sel aastal vaadata ka vabade kunstide teaduskonna ja graafilise disaini osakonna bakalaureusetööd. Näitusel osaleb 115 noort kunstnikku, disainerit, teadlast ja arhitekti.

Esiletõstmine. Avamisel kuulutati välja noore kunstniku ja noore tarbekunstniku preemia: esimese pälvis graafika magistrant Ann Pajuväli ja teise tekstiilidisaini magistrant Katrin Kabun.

Noore kunstniku preemia žürii (Eha Komissarov, Marten Esko ja Mihkel Ilus) põhjendas oma valikut: „Väga elegantne käsitlus, dadaistliku lähenemise, põhjamaise minimalismi ja tänapäeva esemekultuuri sümbioos. Teos loob mõjusa füüsilise ja graafilise keskkonna, mis sobib ideaalselt selle sisuga ning on konstruktiivselt eneseküllane. See on puhast mõttetööd toetav mängulis-ruumiline kapsel, millega on lõpuni mindud nii sisus kui ka vormis.“ Žürii tõi veel eraldi välja kolme noore kunstniku Liisi Eelma, Kadri Ploomi ja Karl Saksa lõputöö.

Mulle avaldas iseäranis muljet Liisi Eelmaa meediumiülene teos „foto + maal = koopia + originaal“. See oli üks esimesi töid, mis hakkas silma just jõulise vormi- ja värvikasutuse poolest. Mitmesuguste tehnikate ja meediumidega mängimise abil on Eelmaa loonud visuaalselt mõjusa ja tervikliku lahenduse. Ka Karl Saksa kileribadest uksega eraldatud väikeses ruumis eksponeeritud installatsioon „X. Eksootika ja tundmatu“ moodustab ümbritsevaga ideaalse koosluse: teos näib oma väikese personaalse ruumiga kokku kasvavat, ülejäänud keskkonna suhtes toimib aga eraldatu ja salapärasena.

Teist aastat välja antava noore tarbekunstniku preemia Katrin Kabunile magistritöö „Jääkvill. Kasutamata ressursist interjöörilahenduseni“ eest määramise puhul tõstis žürii (Liisu Arro, Merle Kasonen, Lylian Meister ja Kristjan Mändmaa) esile põhjalikkust ja teema olulisust. Kiidusõnu pälvisid ka tulemuslikud eksperimendid: esitatud materjalinäidised pakuvad kindlasti rohkelt rakendusvõimalusi. Tegemist on kodumaise lambavilla taaskasutusvõimalusega, jääklambavilla kombineerimisel biolaguneva polümeeriga saadakse uudsed komposiitmaterjalid. Žürii tõstis esile veel Geidi Heina lõputöö „Keraamiline jahutav säilitusnõu puu- ja köögiviljadele“.

Mullegi hakkas Katrin Kabuni töö teiste seas otsekohe silma: see on vaieldamatult disainiteaduskonna väljapaneku üks huvitavamaid lahendusi, seda just uudse lähenemise ja looduskeskkonna jätkusuutlikkuse tagamise tõttu. Seni suuresti raisku läinud, aga väga väärtusliku materjali taaskasutamine on tänuväärt.

EKA kuratooriumi välja antud parima juhendaja autasu, puhkuse Vilsandi saarel pälvis uusmeedia professor Raul Keller.

Näituseruum. Noblessneri endise laevatehase ehitustsehh ja valukoda on näituse korraldamiseks kahtlemata väga huvitav ja omapärane keskkond. See on aga üsnagi kapriisne: ekspositsiooni puhul tuleb silmas pidada, et ruumi visuaalne ja arhitektuuriline eripära ei hakkaks teoste üle domineerima. Õnneks soosib kujundus enamjaolt seal eksponeeritud töid.

Arhitektuuri- ja disainitudengite tööd on eksponeeritud esimese korruse keskel. Metallkonstruktsioonidele paigaldatud teosed moodustavad hoonest eralduva steriilsena mõjuva ruumi. See mõjub disainiprojektidele hästi. Maalid ja fotod toimivadki paremini keerulisemas, isegi kapriisses keskkonnas: lagunevates ruumides hakkavad krohvistel seintel eksponeeritud taiesed elama oma elu. Mõned tööd oleksidki justkui loodud spetsiaalselt ruumi eripäraga arvestades – need sobituvad sellega lausa valatult.

Miinusena toon välja ruumide valgustuse: kuigi on kasutatud palju lisavalgustust ja mõnede tööde puhul polegi valgus nii oluline, ei pääse iseäranis II korrusel eksponeeritav mõjule.

On positiivne, et bakalaureuse- ja magistritööd on eksponeeritud eraldi alal: magistritööd enamasti esimesel ja bakalaureusetööd teisel korrusel. Nende puhul on ikkagi tunda taseme erinevus. Koos eksponeerituna oleks see eriti selgelt välja tulnud ning üldpilt saanuks fragmentaarne või isegi laialivalguv.

Arhitektuur. Eri teaduskondade lõputöödes on käsitletud küll erinevaid teemasid ja probleeme, ent enamasti uuritakse inimese ja (loodus)keskkonna suhteid. Paljud noored kunstnikud on toonud välja looduse tähtsuse ja mõju inimesele. Selle üle võib vaid heameelt tunda.

Arhitektuuriteaduskonna tööde hulgast kerkivad esile uue keskkonna loomise projektid, nagu on Inke-Brett Eegi „Viimne pelgupaik. Suremise ruum tänapäeva ühiskonnas“ ja Hanna-Liisa Mõtuse „Dementseid inimesi ja nende lähedasi toetav keskkond“. Eek on pakkunud välja ruumi inimesele, kes on jõudnud elu lõpufaasi. Nagu noor arhitekt ise mainis, ajendas sellist projekti tegema soov mõista surma ja surmahirmu. Tema kaheteistkümne palatiga hospiitsi puhul looduskaunis Merimetsas on loodusel väga eriline roll: rahustava toimega mere- ja loodusvaated, aga ka taimed ja lemmikloomad annavad varsti siit elust lahkujatele rahu- ja turvatunde.

Andrea Tamm on projektis „Hüljatud ruumi uus elu“ vaadelnud isetekkelise linnalooduse võimalusi Tallinna linnahalli jäähalli näitel. Teost iseloomustab interdistsiplinaarne lähenemine ja see on avatud koostööks ökoloogide ja bioloogidega. Tamme projekt pakub alternatiivse lahenduse lihtsalt lammutamisele ja järjekordsete parklate ehitamisele.

Maal. Vabade kunstide teaduskonna lõputööde hulgas on sellel aastal üllatavalt suur osakaal maalil. Väljas on suuremõõtmelised tahvelmaalid, aga ka teistsuguse lähenemisega installatiivsed teosed, nagu Alina Orava polüvaatemaal. Kunstnik on tasapinnalisele maalile lisanud silindrid. Iga silinder, kui sellest läbi vaadata, ehk vaatenurk annab samast maalist isesuguse pildi. Autor on oma teosesse mahutanud vaatenurkade ja ka sellest tulenevalt tõlgenduste paljususe.

Johanna Mudistit on huvitanud kehalise pingutuse (antud juhul pikkade vahemaade läbimise) kogemuse vahendamine maalimeediumis. Tema maaliseeria „Aeg, koht, keha“ kõige mõjuvam teos on kahe redelit kandva figuuriga maal „Kahe vahel“. Teose pastelsed toonid mõjuvad pehmelt ja tekitavad ebamaisuse illusiooni. Teos sobib imehästi ekspositsioonipaika: maalipinna värvikasutus justkui jätkub kollakaspruunil pragunenud seinal. Maal on ületanud oma füüsilise piiri lõuendil, saanud ümbrusega üheks, ja vaatajal on tunne, et ta asub maaliruumi sees.

Disain. Disainitudengid eksperimenteerivad materjalidega, juba eespool mainitud Katrin Kabuni töö kõrval väärivad veel esiletoomist Marie Vinteri „Siidi restruktureerimine. Alternatiivsed morfoloogiad“ („Restructuring silk. Alternative morphologies“) ja Hafiz Abdul Manani „Spekulatiivne disain: käsitsi kirjutamine postdigiajal“ („Speculative Design: Handwriting in the post digital era“). Vinter pakub välja intelligentseid tulevikumaterjale, koostöös TTÜ tudengitega tehtud uurimustes on katsetatud muu hulgas ämblikusiidi kasutusvõimalusi. Vaieldamatult on see veel üks alternatiivne lahendus. Hafiz Abdul Manan käsitleb käsitsi kirjutamise ja tehnoloogia ühildamist. Maailmas, kus tehnoloogia areneb aina kiiremini ja kus selle kasutusala on järjest laiaulatuslikum, on rõõm tõdeda, et noori disainereid on huvitanud ka teemad, mis toovad tagasi juurte juurde ja tutvustavad käsitsi kirjutamise võlu ja eeliseid.

Liftikõned. 2. juunil esitlesid paremad lõpetajad oma töid Café Nobles lühiettekande ehk nn liftikõne vormis. „Selline formaat on alguse saanud USA suurtes loovbüroodes või -firmades, kus ainus võimalus tihedas konkurentsis bossile oma ideed tutvustada on teha seda paari minutiga liftis. Seega tuleb seda teha võimalikult kompaktselt ja selgelt, et asja iva pärale jõuaks. Liftikõne on populaarne formaat idufirmades, meie tahame seda katsetada ka EKAs,“ selgitas EKA teadus- ja arendusosakonna ettevõtlusnõustaja Kelli Turmann.

Seekord astusid lifti kolme teaduskonna seitse magistrantuuri lõpetajat: Inke-Brett Eek ja Andrea Tamm ning Alina Nurmist arhitektuuriteaduskonnast, Marie Vinter, Hafiz Abdul Manan ja Karolin Kõrge disainiteaduskonnast ning Alina Orav vabade kunstide teaduskonnast.

Komisjon (Jaanus Vahesalu ettevõtlusametist, Anne Pikkov EKAst, Daniel Kotsjuba ja Annika Räim Creative Unionist, Henri Laupmaa Hooandjast, Teele Pehk linnalaborist ning Helge Sarapuu Trinidad Consultingust) hindas kõik esinejad Eesti keskmisest paremaks, kõige paremaks kuulutati Inke-Brett Eek.

EKA tänavusest lõputööde näitusest jääb väga hea mulje: eksponeerimisel on võetud arvesse ruumi eripära ja palju on töid, mis tõesti eristuvad ja paistavad silma, seda nii visuaalse lahenduse kui ka teemakäsitluse poolest. Jääb vaid loota, et tuleval aastal saavad lõpetajad oma töid näidata päris oma hoones ning juba aastaid mööda linna laiali tudengid jälle ühe katuse all koos teadmisi ja kogemusi omandada.

Johanna Mudisti seeria „Aeg, koht, keha“ kõige mõjuvam maal „Kahe vahel“ sobib imehästi ekspositsioonipaika: maalipinna värvikasutus jätkub kollakaspruunil pragunenud seinal.

Noore tarbekunstniku auhinna pälvinud Katrin Kabuni magistritöö „Jääkvill. Kasutamata ressursist interjöörilahenduseni“ puhul tõstis žürii esile põhjalikkuse ja teema olulisuse.

Inke-Brett Eegi „Viimne pelgupaik. Suremise ruum tänapäeva ühiskonnas“. Autor on pakkunud välja ruumi inimesele, kes on jõudnud elu lõpufaasi.

2 × Inke-Brett Eek

Liisi Eelmaa meediumiülene teos „foto + maal = koopia + originaal“ on visuaalselt mõjus terviklik lahendus.

Alina Orava polüvaatemaal on installatiivse maali näide.

4 × Katrin Virunurm

Kui sulle meeldis see postitus jaga seda oma sõpradega

[LoginRadius_Share]

Leia veel huvitavat lugemist

Värske Rõhk
Hea laps
LR
Keel ja kirjandus
Akadeemia
Kunstel
Muusika
Õpetajate leht
Täheke
TeaterMuusikaKino
Vikerkaar
Looming