Mall Nukke linnamüstika

Andri Ksenofontov

Mall Nukke ja Regina-Mareta Soonseina näitus „Urban Mystic” („Linnamüstika”) Hobusepea galeriis kuni 31. I; maalinäitus „2011! Konverteeri! Eesti maalikunst”  Rotermanni soolalaos kuni 20. II ; Mall Nukke näitus riigikogus kuni 31. I. Praegu saab Mall Nukke kunsti vaadata kolmes kohas. Riigikogu galeriis on välja pandud Kristjan Raua, Anton Hansen Tammsaare, Lydia Koidula ja Carl Robert Jakobsoni rahanäod aupaisteliselt ümmarguses formaadis täiendavad uued, Eesti raha ikoonid. Ühel neist lendab prohvet Elia tulevankris, mida ümbritseb  lõõmav sõõr, mis on samasugune aupaisteline vormistus kui Eesti rahanägudel. Temas võib näha ka teiselt poolt parklat Nevski katedraali sibulkuplite vahelt kohale kihutavat Ilja-prohvetit, kes oma märgid maha heidab. Eestlane varjab end all koopas. Üldiselt käib uusikoonidel kujutatud rahamärkide mäng ja vahetus siiski euroopalikult vaoshoitud ja tõhusal moel. Kolme Mall Nukke maali, kus kujutatud Eesti kroonide maastikke kuldse euro küünejälgedega,  eksponeeritakse praegu Rotermanni soolalao näitusel „2011! Konverteeri!”. Ühesajane Lydia Koidula oli sel aastal korra juba Hausi galerii näitusel. Seda täiendavad pruun viiekroonine Narva linnustega ning kümnekroonise taluõu, kujutatud samasuguse ägeda punasega kui Elia-Ilja transporditulekera. Sellel näitusel moodustavad Mari Roosvalti, Jaan Elkeni, Siim-Tanel Annuse, Jaan Toomiku, Mall Nukke, Rauno Thomas Mossi, Maarit Murka, Laura  Põllu ja Veiko Klemmeri tööd väljendusrikka maalikunstilise terviku.     

Niihästi riigikogu hoones kui ka Rotermanni soolalaos jätkab Mall Nukke oma sissetöötatud seeriaid. Tema kaks rahapöörist Hobusepea galerii ülemisel korrusel juhatavad sisse uue seeria „Urban Mystic” sealsamas keldrikorrusel, see on teostatud ühistöös kunstniku tätoveerijast tütre Regina-Mareta Soonseinaga. Need kaks rahapöörist on kosmiliste ussiurgete suud linna mütoloogilisse maailma, sissepääs ja väljapääs. Kommertsvihurid, kultuuridesintegraatorid,  kollaažimaalija kunstimaardlad. Mall Nukket on inspireerinud lettrisme. Kõik hoolega kokku konstrueeritud kirjanduslikud ja muud tekstid on letristide arvates end ammendanud, uus kunst seisneb nende käristamises kvadriljoniks ribaks, millest uusi ja mõttetuid tekste kokku kleepida.   

Mall Nukke lõikab kultuurikoest välja ennast sinna sisse söönud massitarbimise märgid, et neid oma pildifantaasia mängudele allutada, selle asemel et nendega mängida. Üks asi on tunda end Apollona, kui Lexusega ringi sõidad. Teine asi on hoopis see, kui Lexuse logo hoopis neo-Apollo rinnale tembeldada, nagu Mall Nukke seda teeb, rulluisurullid L-tähe „talla” all. Või märgistab see Lexuselt varastatud L  hoopis letristi? „Minu meelest on masendav, et maailm järjest piseneb ja piseneb, samastub ja muutub anonüümseks,” ütleb Mall Nukke. „Mulle on suure elamuse jätnud „Mirabilia” sarjas ilmunud Arthur C. Clarke’i ulmeromaan „Linn ja tähed”, samuti Huxley „Hea uus ilm”. Tundub, et maailm liigubki selles suunas. Suurema osa maakera pinnast katab linn, väljaspoole inimesed enam ei tihka minna, nende liigi alalhoiuinstinkt hoiatab suure tundmatu  looduse eest. Omas maailmas on nad jumalad, väljaspool seda abitud putukad. Brändid on kui klannimärgid, mille abil inimesed tunnevad ära alfad, beetad ja üpsilonid, toimub omavaheline kastistumine.” Veel üks täpsustus: Mall Nukke tegi tätoveeringute kavandid, need kandis nahale ja kohendas tätoveerimistehnikale Regina-Mareta Soonsein. Esimest korda elus näen sellist tätoveeringustiili, mille laseksin endalegi teha, kui mul meditsiinilisi  eelarvamusi ei oleks. Kukele kuulsad brändid, las kunstnik mõtleb tellijale uue märgi välja nagu ex libris’e. Ainus põhjus, mis annaks linna kui Olümposele paigutatud uusjumalatele põhjuse solvuda, oleks eelarvamus sea suhtes. Nimelt on tätoveeringud tehtud turult ostetud värskele seanahale, siis pildistatud ja pilditöötlusprogrammiga paika kleebitud – brändistatud inimesed on inimese ja sea kollaažid. Aga muidu on riisipaberi kihtidega looritatud linn  romantiline ja kaunis, modellid glamuursed. Igaühe taustal on mõne kuulsa suurlinna vaade (London, New York, Riia), mis on kokku kleebitud vastavakeelsete trükiste ribadest. Trükitekstide fragmentide faktuur ei anna tabavalt edasi ainult tööstusliku arhitektuuri fassaadimustri faktuuri, nendesse on kätketud ka letristlik, kuidas seda öelda, tähendusvaba mula.     

Mall Nukke võib ju maarahva tütrena linna võõristada, ent näha on, et ta linna imetleb. Alates ajast, kui ta Tallinna Tehnikaülikooli ehitusüliõpilastele kunsti õpetab, on tal tekkinud uus suhe arhitektuuriga. Nende piltide formaat ei ole suur, aga seal on tunda avarat õhku ja valgust. Lisaks on teda inspireerinud ka Raymond Hainsi ja Jacques Villeglé ultraletristlik psühhogeograafiline hüpergraafika. See iseenesest ei  olegi letristlik mõttetus, vaid tähendab seda, et kõigis linnades jälitavad jalutajat iidsed maharebitud ja ülekleebitud tänavaplakatite kihistused. Nende tagant on otsitud ussiurkeavasid into urban mystic, в городскую мистику, mustika kaubakeskusesse. Ma tean mõnda, kes seal käinud on. 

Kui sulle meeldis see postitus jaga seda oma sõpradega

[LoginRadius_Share]
 

Leia veel huvitavat lugemist

Värske Rõhk
Hea laps
LR
Keel ja kirjandus
Akadeemia
Kunstel
Muusika
Õpetajate leht
Täheke
TeaterMuusikaKino
Vikerkaar
Looming
Müürileht