Linn biennaali keskpunktis

Mare Tralla

Liverpooli kunstnike suurem kaasamine oleks tekitanud kohalike ja biennaalikunstnike sügavama dialoogi.  

IV Liverpooli rahvusvaheline biennaal 16. IX – 26. XI: “International 06” Tate Liverpoolis ja linnaruumis, “International +” linnaruumis, “John Moores 24” Walkeri galerii, “New Contemporaries” Greenlandi tänavas jm.  

 

Liverpooli biennaal on suhteliselt uus nähtus rahvusvaheliste biennaalide hulgas. Sellest  inspireerituna otsivad biennaali korraldajad uut lahendust – seda, mis erineks teistest ja mis lahendaks ka kohaliku keskkonna ja elanikkonnaga suhestumise probleemi. Korraldajate vastus seisneb peamiselt kahes: kõik põhiprogrammis esitatavad tulevad teosed on konkreetselt selle biennaali jaoks loodud ja nad on loodud Liverpooli konteksti, seda konteksti analüüsivana või kohalikega koostöös. Biennaali korraldamise ajal pidid kõik osalejad, välja valitud kunstnikud, enne Liverpoolis ära käima või paremal juhul seal mõni aeg elama.

 

Kõrvaltvaataja värske pilk

 

Biennaali kureeritud programmis “International 06” käsitleti muutuva linna teemat, uuriti Liverpooli inimesi, ajalugu, linnaruumi ning arhitektuuri. Kõikvõimalik linna ja linnaidentiteeti käsitlev temaatika on viimasel ajal eriti aktuaalne ning sageli sarnaneb see lubadustega, et kunstiteosed aitavad ümber kujundada ja muuta meie arusaama nii linnast kui seal elamisest. Kohati tundub lausa, et usutakse, et kunst aitab lahendada linna sotsiaalseid probleeme. Eelduste kohaselt tuleks tegeleda linnaga kui hüpertekstuaalse keskkonnaga, mis ei ühenda eneses ainult konkreetse linna ajaloolisi, inimeste, arhitektuuri, linnaruumi ja sealsete protsesside kooslusi, vaid sisaldab ka ajaloolist või/ja geograafilist koostööd teiste linnadega. Linna hüpertekstuaalse liidesega tegelemine eeldab nii kunstnikelt kui publikult aktiivset osalust ja peaks olema olemuselt interaktiivne. Kui paljud Liverpooli biennaali kunstnikud olid valitud linnadest, mida seob Liverpooliga briti koloniaalne ajalugu, siis näiteks augustis San Josés peetud festivalil “Zero One” (mille raames toimus ka “ISEA 2006”) pöörati tähelepanu Vaikse ookeani äärsete riikide kootööle.  “Zero One” analüüsis konkreetsemalt interaktiivset linna, esitades eelkõige meediakunsti-alaseid projekte nagu näiteks atraktiivne ja kohalike teismeliste hulgas populaarne “Karaoke ICE” projekt, mille raames võisid linnaelanikud väikeses jäätisemüügi autos jäätise eest tasuda karaoke laulmisega.

Kunstnike loodud interaktiivsus linnaruumis on sageli problemaatiline ja pahatihti jääb see ikkagi vaid vaatajatele vaatamise võimaluse pakkumiseks. Liverpooli biennaali puhul seisnes interaktiivsus peamiselt teoste loomise protsessis, mille puhul kunstnikud ja kohalikud suhtlesid omavahel, ning teatud linnaruumi teostes, mis kujundasid konkreetses kohas uue tegevusruumi.

Liverpooli biennaali peaprogrammis esinesid peamiselt rahvusvahelised kunstnikud, kes kõik vaatlesid Liverpooli väljastpoolt tulija pilguga, püüdes leida seal midagi, mis on oluline ja eriline. Ise olen Liverpoolis viimase kümne aasta jooksul ikka aeg-ajalt käinud. Selle aja jooksul on kesklinn peaaegu tundmatuseni muutunud suuremalt jaolt tänu Euroopa Liidu regeneratsiooniprogrammide toetusele. Nii nagu Tallinnas on Liverpoolis toimunud radikaalsed muutused väga lühikese aja jooksul. Kunagi rikas uhkeldav sadamalinn langes pikaajalise majandusliku tagasikäigu ohvriks. Kümme aastat tagasi, kui sattusin esimest korda  Liverpooli, oli see täis tänavate kaupa tühje lagunenud hooneid. Nüüdseks on neist tänavaist saanud kas luksuskorteritega elamute või büroohoonete/kultuuriasutuste/kohvikute/kauplustega ääristatud piirkonnad. Vaatamata taastamisele, mis kohati on paraku vaid kosmeetilist laadi, võib Liverpoolis ikka veel tajuda sotsiaalsete probleemide teravust. Samas on liverpoollased alati võlunud teatud avatuse ja huumorimeelega, mida teistes Inglise linnades ei kohta. Ka biennaali kunstnikud näivad selle ära tundnud olevat.

Pea pool spetsiaalselt valminud töödest asub linnaruumis ja nende otsimine on nagu ka eriline linnaekskursioon. Tõepoolest, mõne teose ülesleidmiseks tuli mängida pisut detektiivi või kohalikega suhelda. Näiteks jõe parvsadama terminalis asunud Hans Schabusi projekti ei olnud võimalik üles leida ilma mõnelt töötajalt küsimata. Küsimuse peale kadus sadamatöötaja leti taha ja ulatas küsijale kaasavõtmiseks kauni raamatu, kus kunstnik on käsitletud oma kodulinna Savannah’t Liverpooliga ühendavat sidet – Mersey jõest kaasa võetud ballastkive, mis Liverpoolist tühjade laevade tasakaalustamiseks Savannah’sse jõudsid ning seal tänavate sillutamiseks kasutati.  Hans Peter Kuhni ülisuur kollane neoonist küsimärk endise laevaehituse Cammell Laird Construction Halli hoonel teisel pool Mersey jõe kallast on justkui meeldetuletus pidevas muutumises linnale enese-refleksiooniks, küsimuste esitamiseks ja situatsioonide ümberhindamiseks. Teresa Margolles on ühendanud oma peaaegu nähtamatu teosega “Sobre el Dolor” México ja Liverpooli, vägivalla ning narkootikumid. Sillutades Liverpooli ööklubide piirkonnas jupikese tänavat sillerdavate autoklaasikildudega, mis on kogutud narkootikumiäriga seotud tulistamispaikadest Méxicos, soovis ta Liverpooli klubi külastajatele kuidagi märku anda vägivallast. Priscilla Monge on tabanud aga liverpoollaste ajaloolise nõrkuse jalgpalli vastu: ta tegi linnaväljakule avaliku jalgpalliplatsi, mis meenutab miniatuurset Haanjamaad. Seal on täiesti võimatu korraliku mängu mängimiseks, kuid ehk lubab see väljak kohalikel rivaalitsevate meeskondade toetajatel mõnegi eriarvamuse üle naerda. Jeppe Heini pikad kõverad omavahel ühendatud pargipingid on hit kohalike laste ja noorte seas: ilmselt hakkavad nad sellest atraktsioonist puudust tundma pärast biennaali lõppemist.

 

Satelliitüritused

 

Biennaali kohalolekut oli tunda tõepoolest terves Liverpoolis, lisaks kureeritud programmile toimus hulgaliselt satelliitnäitusi ja -sündmusi. Biennaaliga on ajastatud ka uue kaasaegse kunsti keskuse Greenland Street avamine endises bussidepoos ja tööstushoonete kompleksis. Üks seal eksponeeritud näitusi on “New Contemporaries”, kus esinesid vastselt diplomeeritud kunstnikud. Viimaselt resoneerus biennaali temaatikaga Kiran Kaur Brari video, kus naiskunstnik müüb ühel Pakistani linna turul Briti passe. Tegemist on mitmekihilise aktsiooniga: naismüüja on täiesti ootamatu vaid meestest täidetud ruumis ja vabaduseunistust müües seab ta küsimärgi alla pakistanlaste ihaluse Inglismaale elama asuda. Ka toob see esile islami ekstremistide teod, kes sedasama vana Inglismaad õpetada soovivad. Briti passid osutuvad aga vaid prinditud paberiteks – paljud leiavad, kes unistuste maale saabudes, et nad on seal võõrad ja lubatud unistuste täitumine jääb kättesaamatuks.

Nii nagu varasematel Liverpooli biennaalidel on ka seekord linnas hulgaliselt iseseisvaid näitusi ja aktsioone. Biennaali korraldajad on esitanud avatud kutse ükskõik kellele, kes vaid soovivad kuidagi ja midagi biennaali ajal näidata, osalemaks “Independents” programmis. Kunstnikud on kutsutud kasutama linna, leidma seal mahajäetud või ka kasutusel ruume, kus oma teoseid eksponeerida. Enamik sellest programmist on pandud ka teabematerjalidesse, kuigi kõike seda on aga peaaegu võimatu vaadata. Programmis osalevatel noortel kunstnikel on võimalus siseneda ka rahvusvahelisse kunstiellu: mõnigi tuntud kuraator ilmselt näeb nende töid. Suurem osa sellest programmist, mida nägin, osutus küll kas halbadeks või keskpärasteks maalideks, huvitavamad olid iseseisvad kureeritud projektid.

Briti kunst on biennaalil esindatud kaasaegse maalikunsti näitusega “John Moores 24”, mis ei seostu aga otseselt biennaalitemaatikaga ja jääb kuidagi liialt iseseisvaks.

Biennali põhiprogrammi ja eriprogrammide terviku loob tegelikult luua linnakeskkond ja seetõttu on biennaali korraldajad oma eesmärgi justkui saavutanud. Küsimuseks jääb aga, kuidas seda ainulaadset keskkonda, mida pakub Liverpool, on suudetud kajastada programmilistel näitustel. Tate Liverpooli näitusel on linna muutumise ja muutmise temaatika kõige efektiivsemad käsitlused Tsui Kuang-Yu irooniline video “Liverpool Top 9!” ja Esra Erseni “Becoming old (dis)gracefully”. Kuang-Yu on üles leidnud suure hulga Liverpooli linnaruumi kummalistest, nii igapäeva frustreerivatest kui ka lõbusalt ilmestavatest nähtustest. Omal kombel on tema teos nii külastaja kui ka kohaliku elaniku suhtesümbioos linnaga. Ta suhestub humoorikalt tänavatega, mida jalakäijana ei ole võimalik ületada, ja pakub välja kas üle reelingute hüppamist abistavad padjakesed või lahtirullitava vaiba-ülekäiguraja. Samas leiab ta ka kasutuse linna infrastruktuuridele: näiteks viadukti all, kus pisikesed munakivid katavad pindasid, kutsub Kuang-Yu kohalikke seda kasutama lõuna ajal lõõgastumiseks kui massaažitänavat. Esra Erseni videos “Becoming old (dis)gracefully” analüüsitakse sotsiaalset identiteeti. Kunstnik on dokumenteerinud eaka linnakodaniku muutmise moekaks daamiks, tema suhet nii sellesse protsessi kui sotsiaalset käitumist ja enesetunnet muudetuna. See groteskne teos illustreeris värvikalt ja irooniliselt kõrvalise abi toel toimuvaid transformatsiooniprotsesse, mis paraku, vaatamata sellele, et mingi nähtus saab uue ilusama väljanägemise, ei muuda sisuliselt mitte midagi ning on sageli nii muudetava kui teda ümbritseva seisukohalt täiesti mõttetud: nii nagu 88aastane naine õpib püüdlikult kõndima  kõrgetel kontsadel, nii peab ka muudetud linn õppima, kuidas end muudetuna mugavalt tunda.  

Liverpooli biennaal ei anna vastuseid Liverpooli probleemidele, küll aga aitab osa teoseid vaadelda toimuvaid protsesse linnas. Kuivõrd enamik küsimuste esitajatest ei ela selles keskkonnas, siis on nad vabad igapäevastest seostest ja osutavad nähtustele, mis tunduvad linnaelanikele endilegi ehk ootamatud, teiselt poolt jäävad nende vaatlused aga pinnapealseks. Puudu jääb tõeliselt huvitavast kohalike ja võõraste dialoogist. Ehk oleks kohalike kunstnike suurem arv selle dialoogi kaasa toonud?  Sellegipoolest tuleb igale linnale selline kultuuriline analüüs kasuks.

Kui sulle meeldis see postitus jaga seda oma sõpradega

[LoginRadius_Share]
 

Leia veel huvitavat lugemist

Värske Rõhk
Hea laps
LR
Keel ja kirjandus
Akadeemia
Kunstel
Muusika
Õpetajate leht
Täheke
TeaterMuusikaKino
Vikerkaar
Looming