Kunstiteadlaste aastaauhind Eva Näripeale

Reet Varblane

Eesti Kunstiteadlaste ja Kuraatorite Ühingu tänavuse aastaauhinna pälvis filmiuurija ja kunstiajaloolane Eva Näripea (1980). Näripea on uurinud endise idabloki filmiajalugu ning narratiivi, ideoloogia ja ruumi suhteid Eesti filmikunstis. Kunstiakadeemia kirjastajana on ta aidanud kaasa mitmete oluliste kunsti- ja disainiajaloo raamatute ilmumisele hoolika toimetaja ja tõlkijana. Eva Näripea on olnud ka Eesti kõige olulisema kunstiteadusliku väljaande, ajakirja Kunstiteaduslikke Uurimusi nõudlik ja pühendunud tegevtoimetaja. Ta kaitses 2011. aastal EKAs doktorikraadi („Eesti filmimaastikud. Ruumid, kohad ja paigad Nõukogude Eesti filmis”). Ta on ajakirja Studies in Eastern European Cinema toimetuskolleegiumi liige. 2011. aastal koostas ta Kunstiteaduslike Uurimuste erinumbri „Eesti filmi sajand”. Mida uut on Eesti filmiteaduses? Areneva väljana on Eesti filmiteadus paraku võrdlemisi vähedünaamiline, teadlaste kriitilist massi pole ilmselt veel saavutatud. Filmipraktikute koolitamise kõrval on küll BFMis juba mõnda aega pakutud filmiteaduseõpet, ent publitseeritud teadustöödeni pole selle õppekava kasvandikud seni jõudnud. Kaks „tõmbekeskust” näivad kujunevat hoopis Eesti Kunstiakadeemiasse, kus peatselt kaitsevad Eesti animatsiooni analüüsivaid doktoritöid Mari Laaniste ja Andreas Trossek, ning Tartu ülikooli, kus semiootikud uurivad filmikunsti Juri Lotmani jt jälgedes. Jääb loota, et Eesti filmi 100 aasta juubeli puhul ilmunud Eesti filmiklassika sari ja arenev Eesti filmi andmebaas soodustavad pikemas perspektiivis ka filmiteadusliku mõtte ja tegevuse edenemist. Ehkki Kunstiteaduslikke Uurimusi avaldab regulaarselt ka filmiteaduslikke artikleid ning 2012. aasta sügisel ilmus filmiteemaline erinumber, tõotab valdkonna katalüsaatoriks kujuneda sel aastal BFMi eestvedamisel ilmumist alustav väljaanne Baltic Screen Media Review. Mõne aasta eest kultuurkapitali audiovisuaalse kunsti sihtkapitali algatatud filmiraamatute avaldamist toetanud stipendiumiprogrammi lõpetamine ei olnud see-eest kuigi julgustav uudis. Seda enam ootan uuelt Eesti Filmi Instituudilt konkreetseid samme nende põhikirjas postuleeritud filmialase uurimistegevuse arendamise eesmärgi täitmise suunal.

Milline on meie seis Ida-Euroopa filmiteaduse kontekstis?

Ida-Euroopa „hiiglaste” Poola-Tšehhi-Rumeenia kõrval on Eesti filmimaana (ja ka filmiteaduse maana) pisike ja ahta ajalooga. Kuna reeglina on filmikunst ja selle mõtestamine omavahel seotud nähtused (nt Rumeenia uue laine teke tõi kaasa ka teadusliku huvi selle vastu), tuleb esmajoones loota Eesti filmikunsti pildi jätkuvale elavnemisele.

Mida ise praegu teed?

Sügisel ilmub kirjastuselt I. B.Tauris ingliskeelne artiklikogumik „Postcolonial Approaches to Eastern European Cinema: Portraying Neighbours on Screen” („Postkoloniaalne lähenemine Ida-Euroopa filmikunstile: naabrite portreed kinolinal”) mille olen koostanud koos Ewa Mazierska ja Lars Kristenseniga. Uusimad suunad mu töös seostuvad neoliberaalse majandusmudeli mõjudega Läänemere maade filmiloomele, samuti representatsioonide ja Ida-Euroopa ulmefilmi ajaloo uurimisega.

Kui sulle meeldis see postitus jaga seda oma sõpradega

[LoginRadius_Share]
 

Leia veel huvitavat lugemist

Värske Rõhk
Hea laps
LR
Keel ja kirjandus
Akadeemia
Kunstel
Muusika
Õpetajate leht
Täheke
TeaterMuusikaKino
Vikerkaar
Looming