?Kunstisuvi? Narvas: pilguheit ja piilumine

PILLE-TRIIN MÄNNIK, ANDRES KAERA

Denes Farkas. Portree. 2004. Foto. 13. VIII avati Hermanni linnuses Narva linna kohal ?Kunstisuvi 2004? raames korraldatud näitus ?Intiimsed vaated?, mis torgib seni ehk veidi rahulikumate väljapanekutega harjunud narvakate kunstinärvi kuni 24. IX.

EKA kunstiteaduse magistrandi Anneli Porri esimene kuraatorinäitus uurib vaatlemist, jälgib vaatamise protsessi, pilgu tungimisega seotud problemaatikat. Pilgu piiriületamise küsimus annab näitusele teise nimepoole: intiimsuse.

Intiimsus ja privaatsus on väga keerulised teemad, sõltumata sellest, mis lähenemisviisi kasutada. Konstruktina praktiliselt defineerimatud, alati konkreetsest kontekstist sõltuvad ja seetõttu üldistustest taas indiviidile raskesti kohandatavad nähtused on iga analüüsimeetodi õudusunenägu. Narvas eksponeeritud tööd puudutavad näiteks ühtmoodi osavalt pilgu ja intiimsuse kombinatsioonide teineteisest kõige kaugemaid tahke. Üksikisiku intiimsfääri tungimist illustreerib Denes Farkase külmkapifotode sari. Külmkapp on kokkuleppeliselt privaatsfäär, kuhu võõras silm loata ei tungi, vaade võõrasse külmkappi tekitab ebamugavustunde, korraga soovi vaadata kõrvale ja ometi piiluda, millest teiste ostunimekiri koosneb (saada kinnitust lootusele, et ka teised armastavad tatraputru suhkruga?). Teiselt poolt võib intiimse pilgu heita ka üle riigipiiri: Hermanni kindluse torni Venemaa-poolsete akende ette on kuraator Porri selleks riputanud binoklid, mis lasevad salamisi piiluda jõe vastaskaldal seisvasse Jaanilinna kindlusesse. Et piiluja silmades on vaatamise võim piilutava üle, annab zuumitud pilguheit üle Euroopa piiri kerge võimuvibratsiooni. Nii toimib see siiski teoorias: tegelikult on rohked ?Big Brother´i?-laadsed teletõsielusarjad publiku huvi ilmselt suurematelt vaadetelt väiksemate poole pööranud, sest avamisel oli kuulda kurvastamist selle üle, et kõik binoklid on suunatud naaberlinna poole. Näib, et külastajad oleksid parema meelega oma majanaabrite akendesse piilunud, muutnud kindlusetorni tõeliseks 360-kraadiseks panoptikumiks.

Pilguga intiimsusse tungimist on näitusel kombatud mõlemalt poolt. Kui Farkase ja Porri tööd annavad külastajale vaatlejarolli, siis Infotankistide fotosari sunnib käesoleva näituse kontekstis mõtlema sellele, et meie jälgimisest haaratud ühiskonna kõik liikmed on ise pideva vaatluse all kui statistilised ühikud. Linnas kondav indiviid on ühtlasi statistilise info tekitaja, hoopis tühine osake hallist massist, keda jälgitakse vajadusest kontrollida, mitte uudishimust ajendatult. Ometi tunnevad inimesed hetketi neid jälgivat valvast silma väga teravalt ? paranoilisus ja konspiratsiooniteooriad, puudutagu need siis pangakaardiga maksmise jälgimist, ID-kaardi võimalikku funktsiooni kõigi andmete talletajana, KAPO kätt rate.ee või Ameerika luureorganisatsioonide kombitsaid orkut.com?i andmebaasides ? kõik see tekitab hirmu. Ka turvalises punkris kükitades võid jääda seirava silma alla, mis joonistab üles su argielu detailid, ookrikarva pastelliga, kui muud võimalust ei ole. Beware!

Hirmu võitmise vastastest meetoditest ehk kõige dramaatilisema ? totaalse eksponeerimise foobiale ? valib oma töös Hando Tamm, kes paljastab kunstniku isikuandmed oma passi kujutaval maalil. Isikukoodi, sünnikuupäeva ja -koha, täisnime ja näopildiga teeb kunstnik andmestriptiisi, milles on mõõt ?aga vaadake siis, kui tahate?-hoiakut. Nii nagu foobiateraapias kõrgusekartjaga pilvelõhkuja katusel jalutamine aitab kiiresti hirmu võita, muudab enda täielik avamine saladused olematuks ja nende järele nuhkimise tulutuks ? uudishimuuss siit süüa ei saa.

Hämmastavalt kümnesse näituse kontseptsiooni aspektist tabas avamisel näidatud Kaspar Jancise animafilm ?Weitzenbergi tänav?. Filmiprogramm jätkub näituse jooksul aga eesti viimase (ainsa?) spioonifilmi, Marko Raadi ?Agent Sinikaela? seanssidega.

Näituse avamisel ütles kuraator ja nõustusid kohalviibijad, et ?Intiimsed vaated? on täiesti ja läbinisti kohaspetsiifiline ekspositsioon. Narvas välja pandud töödest mõningaid on teistel näitustel juba näha olnud, kuid piirilinnas piiluaukudega linnuses saab neist kokku täiesti uus ja oma osade summast suurem näitus, mida läbib hästi aktuaalne mõte. No vaadake ise viimaste nädalate ajalehti. Kõik ju räägivad jälgimisest ja vaatamisest!

Kui sulle meeldis see postitus jaga seda oma sõpradega

[LoginRadius_Share]
 

Leia veel huvitavat lugemist

Värske Rõhk
Hea laps
LR
Keel ja kirjandus
Akadeemia
Kunstel
Muusika
Õpetajate leht
Täheke
TeaterMuusikaKino
Vikerkaar
Looming
Müürileht