Üks küsimus

Kaie Kotov

Eesti Kultuuri­ministeerium tellis sel suvel uue logo disainifirmalt Identity OÜ. Kas uus logo tähistab meie praegust kultuurilist identiteeti, nagu on kirjas kultuuriministeeriumi koduleheküljel?  

Kaie Kotov, Tartu Ülikooli semiootikaosakonna teadur:

Kõige esimene küsimus, mis kultuuriministeeriumi uuele logole mõeldes tõusetub, on muidugi: kas valitsusasutusel on vaja eraldi logo? Ometi kasutas ka kultuuriministeerium juba enne eraldi logo, samuti mitmed teised ministeeriumid. Seega võiks pigem kaaluda, kuidas uus logo toimib, kuidas ja keda kõnetab.

Logo on organisatsiooni allkiri, vähemalt nii kinnitab meile reklaamiteooria. Et logo sellisena toimiks, peab ta ühteaegu nii eristama kui identifitseerima, laskma tunda ära end ja institutsiooni, kõnelema midagi organisatsiooni kohta: tema tegevusest, väärtustest. 

Kas või mida kõneleb see logo selle kohta, kuidas laseb end ära tunda kultuuriministeerium? Asjaolu, et tegemist on kultuuri valdkonda haldava valitsusasutusega, paneb kodaniku oletama, et ühel või teisel moel märgistab logo ka seda, mida kultuuriministeerium oma haldusala pärisosana näeb. Sestap pole raske ette kujutada, et vöökirjaline hüüumärk nii mõnegi end kultuuri loojana tajuva inimese kulmu kergitama paneb. Kultuuriministeeriumi varasem logo, mille aluseks oli ministeeriumi Suur-Karja tänava hoones seisnud kuju, oli teatud mõttes neutraalsem, seotud konkreetse paigaga, uus logo on aga palju salakavalam.

Oma seletuses märgib kultuuriministeerium, et logo peaks tähistama kultuurilist identiteeti, kõnelema järjepidevusest ja jätkusuutlikkusest ning ühteaegu märkima hüüumärgistatuna kultuuriloojate rolli ühiskonnas. Kultuuri arhailisemate kihistuste, pärimuse poole pöördumine on kahtlemata tervitatav, ometi söandan pisut kahelda, kas tulemus on selline, nagu loodeti.

Sümbolid oma sügavamas tähenduses seovad kultuuri sügavamaid kihistusi uuematega. Ühtepidi on sümbol mälukandja, teisipidi on sümbol elus vaid siis, kui on püsivalt taas omakstegemise protsessis, kui on elavas ühenduses praeguse ruumiga, siis kui pärimus on ühendatud loovusega. Pärimuse ja kaasaegse vormikeele ühendamine on ka rahvusvahelises disainis üks kasvavaid trende. Ometi tähendab omakstegemine teadmist, kuidas kujund töötab, selle loogika tundmist – see tundmine annab mängu- ja loomevabaduse (mõelgem või eesti pärimusmuusikutele või ka hiljuti lõppenud folgi kujundusele). Kiri, ka vöökiri lähtub esemest ja tema vormist. Kõnealuse logo juures on ühele vormile lähenetud teisega, vöökirjale hüümärgikujulise piparkoogivormiga. Tulemuseks ei ole uus kujund, on lõhutud kujund.

Õ-tähtegi oskab logost vist küll otsida vaid see, kes teab, et see peab seal olemas, kuid see selleks. Ma jätan kõrvale ka küsimuse, kas õ-täht on nüüd ikka märk, mis eesti kultuuri tema järjepidevuses ühe lainelise katuse alla kokku toob. Tahaksin vaagida hoopiski seletust, mille kultuuriministeerium logo seletuses tähele annab: „Ta on märgilise väärtusega, viidates ärkamisajale ja kaasaegse rahvuskultuuri kujunemisele.” Iga keelelooga pisutki tuttaval inimesel võpatab süda rinnus, sest õ-tähe lugu eesti alfabeedis ulatub ajaloos tublisti ettepoole. Kuid siin on teinegi pool: rahvuskultuur on seotud teatud ajaloolisest perioodist pärineva kuvandiga kultuurist ja võib vaid oletada, et mitmekordselt vahendatud ja oluliselt lihtsustatud (mõelgem või keeleloolisele lapsus’ele logo seletuses) kuvandiga sellest perioodist endast.

Eesti Päevalehes avaldatud kommentaaridest selgus, et logo kasutuselevõttu piiravad eelarvekärped, nii leiab uus logo tee vaid blankettidele, koduleht jääbki aga uut kujundust ootama. Siit tekib lisaks ka praktilisem küsimus: kas kodulehele jääb üles ka vana logo? Elementaarne turundusteooriagi ütleb, jättes kõrvale logo võimalikud plussid ja miinused, et seda laadi pihustumine ja killustumine toob pigem kahju kui kasu.

Kui sulle meeldis see postitus jaga seda oma sõpradega

[LoginRadius_Share]
 

Leia veel huvitavat lugemist

Värske Rõhk
Hea laps
LR
Keel ja kirjandus
Akadeemia
Kunstel
Muusika
Õpetajate leht
Täheke
TeaterMuusikaKino
Vikerkaar
Looming