Kroomne, monokroomne

Tiina K?el

Rahvusvaheline  noorte ehtekunstnike  tööde näitus “Chroma” Hopi galeriis kuni 24. IX, EKA ehte- ja sepakunsti näitus EKA  restaureerimiskoolis kuni 17. IX. Konverents EKA restaureerimiskoolis 8. IX.  

Suve lõpp on olnud nagu üks tarbekunsti erialade lõikuspidu: rahvusraamatukogus keraamikute liidu “Hetkeseis”, Kunstihoone galeriis klaasikunstnike ühenduse  aastanäitus “Beautiful” ja praegu Hopi galeriis rahvusvaheline noorte ehtekunstnike tööde näitus “Chroma” ning  EKA  restaureerimiskoolis EKA ehte- ja sepakunsti tudengite näitus “Monochroma”.  Ei taha küll öelda, et mis möödas, see ka meelest – loodan, et tuleb aeg, kus erialadele olulised näitused ka kunstikriitikas kajastatud saavad.  Paraku praegu jäävad fookusesse  “Chroma” ja “Monochroma”.

“Chroma’l” on kuue Euroopa kooli (Firenze, Birmingham, Łodź, Trier, Tallinn, Porto) ehted; samas järjestuses startis see koostöönäitus  2005. aasta novembris Firenzes, tuli siia Saksamaalt ja läheb edasi Portugali. Kuigi tegemist pole võistlusega, siis võrdlusega vähemalt. Esindus koostatakse ikka parematest. Ja esindus on tema koostaja tegu ja nägu. Selle võtab kokku mõiste kool.  Praegu mõtleme Tallinna kooli all  Kadri Mälgu kooli ja see on kindel märk. Esindusse pääsemine on samuti kindel märk. Eelmisele, aastaid koos töötanud ja esinenud Õhulosside kogenud tuumikule  (Piret Hirv, Eve Margus-Villems, Julia Maria Künnap, Kristiina Laurits, Tanel Veenre) on juurde arvatud  hilisemad lõpetajad  (Kärt Maran, Andrus Rumm) ja ka praegused magistrandid (Kertu Tuberg, Merle Kasonen, Maarja Niinemägi), kes täiendavad  eelmise grupi  narratiivset pühendumuslikkust vormi- ja struktuurivahenditega (Maran, Rumm, Niinemägi).

Usun, et “Chroma vol. 5” Tallinnas  lisas eelnenud näitustele tugeva kujundus- ja ruumielamuse ning üllatas kindlasti  ka siia saabunud külalisi. Bruno Lillemetsa Hopi galerii “Chroma” kujundus on pannud ehted kas võistlema või kaasa mängima banaalsete unistustega elust palmisaarel ookeanimüha ja imeliste loojangutega. Kas on minust  siin võistlejat ja oma märgi mahajätjat? On siis nüüd vaja nii priiskavas ilus nii raskeid mõtteid hakata mõtlema, siin tundub ülemõtlemine ja enesepiitsutus  isegi kohatuna.

“Monochroma” miljöö seevastu on räämas ja remonti ootav EKA restaureerimiskooli III korrus. Julia Maria Künnapi EKA ehte- ja sepakunsti  eriala üliõpilaste tööde näituse kujundus on diskreetne. Sealne atmosfäär on puhastatud ahvatlustest: on vaid identiteet ja selle otsimine, askees ja pühendumus. Ehk veidikene karm ja kompromissitugi. “Love me or leave me or let me be alone,” oli ka Kadri Mälgu ettekande peamine sõnum. Tee oma valik!

“Atmosfäär” olekski märksõna, mis iseloomustas 7. ja 8. IX sündmusi. Taas oli osatud luua atmosfäär, mis teeb üritusest sündmuse, nii osavõtjatele kui ka neile, kel oli huvi osa saada.  Aga eeskätt siiski neile, kellele  see oli esimene suurem avalik esinemine  nii poodiumil kui ka auditooriumi ees.

Kui sulle meeldis see postitus jaga seda oma sõpradega

[LoginRadius_Share]
 

Leia veel huvitavat lugemist

Värske Rõhk
Hea laps
LR
Keel ja kirjandus
Akadeemia
Kunstel
Muusika
Õpetajate leht
Täheke
TeaterMuusikaKino
Vikerkaar
Looming
Müürileht