Kellele on vaja arhitektuuripoliitikat?

Tõnu Laigu, EALi aseesimees, EV Kultuuriministeeriumi arhitektuurikomisjoni aseesimees

  7. II toimub Tallinnas rahvusvaheline arhitektuuripoliitika foorum.

Õismäe elurajooni puhul lähtuti arhitektuuripoliitikast. Kas see oli ka õige poliitika, on juba iseküsimus.

 Euroopas on aru saadud, et arhitektuuri kvaliteet on elukvaliteedi osa. Kuid nagu selgub, polegi see näiliselt selge tõsiasi nii selge ja enesestmõistetav siin Eestis. Uuesti ja uuesti tuleb sellest rääkida, Sisyphose kombel kivi mäkke lükata.

Paljudele on arhitektuur üks ebamäärane tegevus ehitamise ja kunstitegemise vahel. Segasemaks läheb olukord siis, kui hakatakse rääkima ehitatud keskkonna terviklikust kujundamisest või ruumilisest planeerimisest. Millise eluvaldkonna alla arhitektuur siis paigutada? Milline ministeerium peaks selle valdkonnaga tegelema? Kui see siduda ehitamisega, oleks loogiline, et arhitektuur on riigi ehituspoliitika osa. Kuid kuna ehitamine saab alguse arhitekti töölaualt, tundub see ehitustööstust pigem segavat kui sellele kaasa aitavat. Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumis arhitektuurile igatahes kohta pole. Riigi keskkonnapoliitika keskendub valdavalt inimese suhetele looduskeskkonnaga. Ehitatud keskkond on lahutatud looduskeskkonnast valitsuse otsusega. Keskkonnaministeeriumist on tõrjutud välja kogu planeerimisalane tegevus, riigi ruumiline planeerimine liigub sujuvalt siseministeeriumi haldusalasse. Samuti toetavad seda loogikat seadused. Seega, arhitektuuril pole kohta ka keskkonnaministeeriumis. Veidralt kõlaks seos: siseministeerium ja arhitektuur.

Jääb veel järele kultuuriministeerium, on ju arhitektuur kultuuri osa. Nii on see olnud sovetiajast, et arhitektuur on ehituskunst, järelikult siis kunst. Arhitektuurile on jäänud need palukesed, mis kunstist üle jäävad. Nii on see olnud aastakümneid. Riigi kultuuripoliitikas on kunsti peatüki all tagasihoidlik alalõik, mis tegeleb arhitektuuriga, ausse on tõstetud arhitektuuripärand. Vaatamata kõigile katsumustele, on pärast pikki otsinguid saanud kultuuriministeeriumist arhitektuuri uus kodu.

Oma koha otsimise nimel on Eesti Arhitektide Liidu eestvedamisel tehtud tööd kuus aastat. Initsiatiiv on tulnud selgelt altpoolt. Tegevuse tulemus on valitsuses heaks kiidetud ?Eesti arhitektuuripoliitika? dokument (2002) ning selle järelv ?Arhitektuurivaldkonna tegevuskava 2004 ? 2008? (2004). Esimene dokument võtab kokku arhitektuuri olukorra riigis ja toob esile subjektid, kellest sõltub tegevus arhitektuurivallas. Teine dokument määrab kindlaks peamised eesmärgid ja teed nendeni jõudmiseks. Kultuuriministeeriumi eelarves saadakse oma eelarverida loodetavasti tänavu. Praeguseks on loodud kultuuriministeeriumi juurde arhitektuurikomisjon, selle aasta mais on silmapiiril arhitektuurinõuniku ametikoht.

 

Euroopa Liidu soodne mõju

 

Valitsuse tasandil on hakatud aru saama, et arhitektuur on omaette nähtus ja et ehitatud keskkond on tegelikult omaette valdkond, mida riik peab reguleerima. Valitsuse suhtumist arhitektuuripoliitikasse on mõjutanud tublisti Euroopa Liitu kuulumine. Arhitektuuripoliitika alla kuuluvad ka arhitektide tööload, arhitektuuri erialaõpe (haridus- ja teadusministeerium on võtnud vastu määruse reguleeritud erialade õppe kohta Eestis),  ministeeriumide eestvedamisel loodud kutsekoda on kinnitanud volitatud arhitekti kutse.

Euroopa kõikides arenenud riikides on oma arhitektuuripoliitika. Eriti on sellele tähelepanu pööratud Hollandis, samuti Soomes ja Prantsusmaal. Viimaste initsiatiivil on loodud rahvusvaheline arhitektuuripoliitika foorum, kelle liikmed ei ole arhitektid ega planeerijad, vaid just riigid. Ka Eestist saab tõenäoliselt selle liige. Euroopa arhitektide nõukogu egiidi all on koostatud Euroopa arhitektuuripoliitika ?valge raamat? ning maailma arhitektide liidu egiidi all maailma arhitektuuripoliitika ?valge raamat?.

Ühised probleemid ongi põhjus, miks Eesti arhitektid organiseerivad rahvusvahelise arhitektuuripoliitika foorumi. Seminari patroon on Hollandi suursaadik Eestis Joanna M. van Vliet, kes esindab Eestis ka Luxembourg?i, ELi eesistujamaad.  Kaaskorraldajad on EV kultuuriministeerium, Eesti Kultuurkapital, Madalmaade Kuningriigi Suursaatkond Eestis ja Prantsuse Kultuurikeskus. Ürituse lühitutvustus vt. www.arhliit.ee.

­

Kui sulle meeldis see postitus jaga seda oma sõpradega

[LoginRadius_Share]
 

Leia veel huvitavat lugemist

Värske Rõhk
Hea laps
LR
Keel ja kirjandus
Akadeemia
Kunstel
Muusika
Õpetajate leht
Täheke
TeaterMuusikaKino
Vikerkaar
Looming
Müürileht