Kandideerige, noored kunstnikud!

Reet Varblane

Adamson-Ericu noore kunstniku stipendiumist räägib žürii esinaine Ingrid Lepp.

16. augustil anti Adamson-Ericu muuseumis pidulikult üle Adamson-Ericu-nimeline noore kunstniku stipendium. Kuna see anti välja juba teist aastat, siis on igati lootust, et sellest saab iga-aastane traditsioon. Möödunud aastal pälvis selle Eesti kunstiakadeemia toote­disaini magistrant Sylvia-Johanna Annus, tänavu Iiri kunstiakadeemia uue meedia magistrant Ulla Juske, kes läbis oma bakalaureuseõppe EKA skulptuuriosakonnas.

Stipendiumi taga on eraalgatus – Lions Club Tallinn Hansa naisorganisatsioon, seda antakse välja koostöös Eesti Kunstimuuseumiga ning see on inspireeritud Adamson-Ericu mitmepalgelisest loomingust ehk, kui kasutada stipendiumi statuudi sõnastust, siis „kujutava kunsti, tarbekunsti ja disaini toetamist edendava stipendiumi eesmärk on juhtida tähelepanu silmapaistva kunstniku Adamson-Ericu maali- ja tarbekunstiloomingule ning väärtustada mitmekülgsust ja isikupära Eesti kunstis”. Stipendiumi ümber on suudetud luua pidulik õhkkond: kõigepealt valitakse välja neli finalisti ning alles siis õnnelik stipendiaat. Stipendium antakse üle Adamson-Ericu muuseumis Adamson-Ericu sünniaastapäeval.

Kes kuuluvad Lions Club Tallinn Hansa organisatsiooni ja kuidas teil tuli see väärt mõte toetada noort kunsti?

Lions Club Tallinn Hansa liikmed on 18 naist mitmetelt elualadelt ja mitmes vanuses. Lionsi klubide tegevuse oluline osa on heategevus. Meiegi pidime kaks aastat tagasi klubi asutamisel kaaluma, kellele oma toetus suunata. Leidsime, et aitame kaasa oma elukeskkonna parandamisele: meie igapäevaelus on ju palju kunsti tootedisainist ja internetiportaalide kujundusest peale. Otsustasime, et toetame just kunstiõppureid, kes mõjutavad ja kujundavad meie keskkonda juba homme. Üksikute heategevusürituste asemel leidsime püsiva projekti ja koostöös Adamson-Ericu muuseumiga sai stipendiumiidee teoks. Nüüd on meil klubi liikmeid ühendav stipendiumi väljaandmisega kaasnev aastaringne tuluürituste organiseerimine. Soovime end nüüdiskunsti alal kindlamana tunda.

Olete Adamson-Ericu stipendiumi andnud välja kaks korda, esimesel korral kandideeris 26 kunstimagistranti ja -doktoranti, tänavu 16. Stipendiumi taotlejaid, kui mõelda, kui palju õpib kunstitudengeid magistrantuuris ja doktorantuuris Eestis, rääkimata välismaal, ei ole just ülearu palju olnud. Milline on olnud tase? Kas konkurents oli tihe?

Meie stipendium on ju alles nooruke ja ilmselt ka mõnel kunstiõppuril alles leidmata. Kõik noored kunstnikud ei pea ka kandideerima meie stipendiumile – toetusi ja stipendiume on ometi mitmeid ning kandidaatide arv ei ole meile kõige olulisem. Tähtsam on stipendiumile kandideerijate tase, mis on väga kõrge: seda on taotlenud mainekad doktorandid ja magistrandid ning juba näitustelt tuttavad kunstnikud. Kindlasti innustab kandideerijaid Adamson-Ericu enda mitmekesine looming ja kaasaegsus.

Kuidas on žürii koosseis kujunenud?

Kutsusime oma partneriks Eesti Kunstimuuseumi, selle filiaali Adamson-Ericu muuseumi. Stipendiumi statuudi kohaselt on žüriis klubi, EKMi, kunstnike liidu ja kunstiakadeemia esindajad, kokku viis liiget. Otsustamine on olnud pikk vaagimine ja stipendiaat valitakse hääletamisel nelja nominendi hulgast. Sel aastal pälvis stipendiumi uue meedia magistrant Ulla Juske.

Noore kunsti (ja kunstniku) toetamine on iseenesest tänuväärne, kuid veelgi sümpaatsem on, et Adamson-Ericu stipendiumi puhul ei piirdu te pelgalt stipendiumi piduliku üleandmisega, vaid jätkate stipendiaadiga koostööd. Rääkige sellest lähemalt.

Koostöö eelmise aasta stipendiaadiga oli tore ja tulemusrikas: nimelt disainis noor tootedisainer Sylvia-Johanna Annus klubile annetuskasti. Praegu on kast Pärnu uue kunsti muuseumis, et järgmiste aastate stipendiumideks annetusi koguda. Me ei ole põhjatu rahakotiga kunstimetseenid ja vajame ka annetusi.

Ka järgmiseks aastaks oodatakse kandideerima kõiki Eesti kodakondsusega kujutava kunsti, tarbekunsti või disaini erialal magistri- või doktorikraadi omandavaid kunstitudengeid. Stipendiumi uus konkursivoor kuulutatakse välja 2. detsembril. Mida teha, et teave jõuaks kunstitudengiteni ja et nad ikka kandideeriksid?

Kunstitudengid peaksid EKA, EKMi ja Admson-Ericu muuseumi kodulehte külastama ja jälgima sinna ilmuvaid uudiseid ja pressiteateid. Ka meiega võib alati ühendust võtta. E-posti aadress on stipendiumi statuudi juures kirjas lisatud. Agar tudeng leiab kindlasti kas meie stipendiumi või mõne muu toetuse oma ideede teostamiseks.

Meil kurdetakse ikka nüüdiskunsti madala maine ning publiku ja kunsti lõhe üle. Mida saaksid kunstnikud, kriitikud, kuraatorid jt kunstiväljal tegutsejad omalt poolt teha?

Kui tundub, et palju kunsti jääb publikuta, siis kaotab kunst osa oma väärtusest ja kahju on mõlemapoolne. Kunsti mõistmine on mõnikord keeruline ning nõuab eelteadmisi ja süvenemist, seega aega ja meelerahu. Siiski soovib peaaegu igaüks mõnikord mõnda kunstiobjekti n-ö põhjani näha ja kunstinäitusel elamust saada. Kunstnikud, kuraatorid, kriitikud ja kunstimuuseumid saavad küll siin midagi teha, vihjates ehk, et kunst ei ole kindlasti mingi erilise, kinnise grupi hästi hoitud saladus, mida ringist väljapoole jäävad niikuinii ei mõista, vaid kunst on reaalsuse üks vorm kunstniku silmade kaudu. Alati on ju huvitav ümbritsevat teise pilguga vaadata ning ehk teistmoodi mõistagi. Olgu kunstitöö või performance kui tahes pöörane või hoopis enesessetõmbunud, seda saab seletada, avada ning muidugi kõigis võimalikes ja võimatutes kohtades eksponeerida. Kunstivajaduse saab luua ja kunsti vaatajale lähedaseks teha. Adamson-Ericu muuseum on seda toredasti teinud.

R. V.