Jooksja metafüüsika

Pakui Hardware: „Erinevad arusaamad võiksid ehk kokku saada kunstis, kui vaid kunstimaailm loobuks oma elitaarsest positsioonist?“

KEIU KRIKMANN

Pakui Hardware’i installatsioon „Jooksja metafüüsika“ Tallinna Linnagaleriis kuni 4. XII.

Pakui Hardware’i installatsioon kutsub mööduja Tallinna Linnagaleriisse sisse astuma, olgugi et esmapilgul pole päris selge, kas tegemist on spordisaali, poe või näitusega.

Pakui Hardware’i installatsioon kutsub mööduja Tallinna Linnagaleriisse sisse astuma, olgugi et esmapilgul pole päris selge, kas tegemist on spordisaali, poe või näitusega.

Pakui Hardware

Posthumanismi, tehnoloogia ja bioloogia integreerimise ning (uus)materiaalsuse temaatikaga tegelev kunstnike duo Pakui Hardware ehk Neringa Černiauskaitė ja Ugnius Gelguda näitavad Tallinna Kunstihoones Vilniuse kaasaegse kunsti keskuse näitusel „Südamepekslemine“ oma loomingut Eestis esmakordselt. Pole aga kuigi üllatav, et Vilniuse KKK arvas just Pakui Hardware’i „Jooksja metafüüsika“ („The Metaphysics of the Runner“) oma viimaste aastate paremate projektide hulka: kunstnikud paistavad silma visuaalse keele, aga ka uurimusliku suunitluse poolest. Černiauskaitė ja Gelguda viimaste ettevõtmiste hulka kuuluvad isikunäitus „Vaniljesilmad“ („Vanilla Eyes“) Viini Mumokis, osalemine Moskva noore kunsti biennaalil ning Nida kunstikoloonias sümpoosioni „Hübriidmaastikud“ („Hybrid Scapes“) korraldamine.

Te olete Pakui Hardware’i nime all tegutsenud 2014. aastast, kuigi tegite koostööd varemgi. Miks otsustasite end sel viisil brändida?

Pakui Hardware kasvas välja näitusest „Jooksja metafüüsika“. Esteetiliselt erineb see projekt tugevalt meie varasemast loomingust: poeetilisest ja melanhoolsest oli saanud korporatiivne, lihvitu ja võõrastav. Seega pidime oma tegevuse iseenda, aga ka publiku tarvis ümber mõtestama. Meid huvitas anonüümsus ja ebaisikuline lähenemine, mistõttu palusime nime valimisel abi oma sõbralt kuraator Alex Rossilt. Tema pakkuski välja Pakui Hardware’i. Pakui viitab ühele Hawaii müütilisele tegelasele ning tähistab kiirust, mütologiseeritust, semiootilist ja virtuaalset poolt, Hardware (riistvara/aparatuur/seadmed) aga materiaalset, kehalist poolt. Selline anonüümsus osutus vägagi vabastavaks. Kuna isikud ei ole Pakui Hardware’i projektide puhul välja toodud, on sageli tunne, nagu töötaksime kellegi teise heaks ning paneksime siis oma tööd publikule arvustamiseks välja.

Nimi on küll veidi kohmakas, aga meile meeldib. Keegi ütles lausa, et algul oli talle nimi ebasümpaatne, aga jäi hästi meelde.

Kas Pakui Hardware on täiskohaga töö?

Arved tuleb maksta, nii et Neringa teeb internetipõhist kaasaegse kunsti ajakirja Artnews.lt. 2016. aastast peale ilmub kord kuus teemanumber. Seni on lahatud teemasid nagu digitaalne abjekt, neoliberaalne kultuuripoliitika, hübriidne loodus ja gravitatsiooniline esteetika (gravitational aesthetics). Vitalija Jasaitėga, kes on ka Echo Gone Wrongi toimetaja, asutasime projektiruumi Editorial, kus korraldame näitusi ja üritusi. Ugnius on pikalt muusikaga tegelenud ning ta teeb siiani ka heliprojekte.

Ühes intervjuus olete maininud naljaga pooleks (või ehk mitte?), et kui te poleks kunstnikud, oleksite pikamaajooksjad. Mis teid just jooksja kui idee või kujundi juures on köitnud?

Jooksja motiiviga puutusime lähemalt kokku, kui elasime New Yorgis. 2012. kuni 2014. aastani tundus seal olevat fitness-kultuse kõrghetk. Jooksja kujund on hea paradoksaalse olukorra metafoor: peaksime end pidevalt parendama ehk aktiivselt spordiga tegelema, keemilisi toidulisandeid võtma, kandma bränditud spordirõivaid ning tervisenäitajaid mõõtvaid seadmeid. Aga kui uskuda transhumaniste, siis on keha määratud hukule, sest piirab üliarenenud mõistust.

Jooksja kujundit võib vaadata Pakui ja Hardware’i ristumispunktina: singulaarsuse ja digitaliseerunud subjekti idee põrkuvad subjekti kehalisuse säilitamise ning tehnofuturistlike visioonide teostamiseks vajaliku materiaalse ressursi olulisusega. Jooksja on niisiis ühtaegu idee ja reaalne keha, mis paneb mõtlema oma kehale ja selle tulevikule. See teema on tähtis ka majandusliku ebavõrdsuse aspektist: kes saavad endale lubada kõike seda, mis kuulub jooksja brändi juurde (ja end lõpuks võrku üles laadida?), ning kes juba praegu, tulevikust rääkimata, suudavad nende protsessidega sammu pidada?

Me ise oleksime tegelikult üsna halvad pikamaajooksjad, kuigi sageli peab tormama, et asjad tehtud saaksid. Praegusel ajal kipub kõik kiirendatult toimuma. Isegi temperatuur tõuseb globaalselt kiiremini, kui ennustati.

Jooksja metafüüsika“ on juba olnud välja pandud New Yorgis ja ka Vilniuses. Need olid teil esimesed näitused Pakui Hardware’ina kokku panna. Kuidas on näitus edasi arenenud? Kohandate ju töid iga uue näitusepaiga tarbeks ning ka teie koostöötamise viis on muutunud.

New Yorgi 321 galeriis näitasime kergemat versiooni, mis sarnanes rohkem koduse treenimistoaga keldris. Vilniuse KKK pikad, kitsad paksude seinte ja akendeta ruumid nägid palju rohkem professionaalse spordisaali moodi välja. Tõime sinna mitmeid äärmuseni lihtsustatud ja algfunktsioonist ilma jäetud spordivarustusega sarnanevaid objekte. Nende küljes olid ekraanid, kus võis näha jalutuskäike tehismaastikel või kuulda Ray Kurzweili süntesaatorisämpleid. Tallinna Linnagaleriil on ilusad vitriinaknad ning meile tundus loogiline panna välja midagi sellist, mis tõmbab mööduja tähelepanu endale. Valisime suure neoonvalgusti, mis kujutab endast abstraheeritud jooksvaid jalgu. Installatsioon peaks mööduja sisse kutsuma, olgugi et esmapilgul pole päris selge, kas tegemist on spordisaali, uue poe või näitusega.

Tallinna versioonis on tegemist nagu näitusega näituses: teie väljapanekut raamistab „Südamepekslemise“ kontseptsioon. Võiks ehk isegi öelda, et teie projektist on saanud justkui Vilniuse KKK esindaja. Kui oluliseks peate seesuguseid kunstivahetusprojekte?

„Südamepekslemine“ tõepoolest raamistab meie näitust, aga „Jooksja metafüüsika“ paikneb omaette galeriis, mistõttu on see iseseisev näitus.

Kunstivahetus on oluline, sest nii saab olla kursis sellega, mis toimub teises riigis. Seejuures ei pea vahetus toimuma institutsionaalsel tasandil, suheldakse ka omavahel. Seda sorti suhtlus jääb sageli laiemale avalikkusele märkamatuks. Praegusel juhul on vahetus ehk olulisem Tallinna Kunstihoonele, sest „Südamepekslemisega“ osutatakse oma programmi uutele suundadele.

Te tegelete oma töös sageli tulevikuvisioonide ja seda puudutavate küsimustega. Tulevikuteema on viimasel ajal kunstimaailmas üsna palju käsitlemist leidnud. Iseenesest on see positiivne, kuid sageli tundub, et kunstnike tulevikuunistuste ja praegusest poliitilisest olukorrast tulenevate reaalsete võimaluste vahel on päris suured käärid. Kuivõrd saavad kunstnikud tulevikuteemalistes aruteludes kaasa lüüa?

Me ei taha luua tulevikuvisioone vaakumis. Pigem üritame genereerida minevikust ja olevikust tulenevaid stsenaariume. Püüame põimida kokku mitmed ajad ja kogemused, sest tulevik vormub vaid mineviku ja oleviku põhjal. Tulevik sõltub sellest, kuidas tuleme toime praeguse halveneva poliitilise olukorra ja keskkonnaprobleemidega. Kunst peaks sotsiopoliitiliste, majanduslike ja tehnoloogiliste struktuuride nähtavaks muutmise kõrval pakkuma ka välja alternatiivse lahenduse, kuidas juba paika pandud raamistikust edasi liikuda. Ehk unistamagi?

Ootamatult on populism jõudsalt võimust võtnud (Brexit ja Trump). See on lükanud käima arutelu, kuidas pääseda välja ühismeedia kõlakambrist ja filtrimullist. Kunstnikud, kirjutajad ja kuraatorid on avastanud, et nende arusaama praegusest poliitilisest olukorrast on tegelikult kujundanud algoritmid. Viimase aja sündmused on meie liberaalsed unelmad segi löönud ning nüüd peame hakkama mõtlema nendele, kes tegutsevad teistsugustes kõlakambrites ning sellele, kuidas neid mõista ning ennast arusaadavaks teha. Erinevad arusaamad võiksid ehk kokku saada kunstis, kui vaid kunstimaailm loobuks oma elitaarsest positsioonist. Seda on muidugi lihtsam öelda kui teha, aga vähemalt oleme praegu jõudnud punkti, et vanamoodi jätkata ei ole lihtsalt võimalik.

Kui sulle meeldis see postitus jaga seda oma sõpradega

[LoginRadius_Share]
 

Leia veel huvitavat lugemist

Värske Rõhk
Hea laps
LR
Keel ja kirjandus
Akadeemia
Kunstel
Muusika
Õpetajate leht
Täheke
TeaterMuusikaKino
Vikerkaar
Looming
Müürileht