Galeriide pingeväljad

ANDRI KSENOFONTOV

Tallinn Art Space (TAS) säras tänavalaterna sõõris. Lasipuu juurest kostis tasast pruuskamist ja tõusis aurupahvakuid. Klassikud nosisid kaeramüslit. Impressaario Jaak Visnap, punane südamepadi revääril, talutas Marko Mäetamme paraadukse juurde. „TAS on volitatud teatama, et täna, 13. jaanuaril 2018. aastal toome kokku kunstnikud ja publiku,“ ütles impressaario.

Mõistukõned

Mäetamm oli ametis suhkrutüki vabastamisega paberümbrisest, millega Visnap teda kosutas. Mäetamm valdab teemat „Elu ja kunst“ ning oskab nagu tsirkusehobune publiku ahhetama panna. Maksuvõimeline publik on veendunud, et reproduktsioonide eest, mille nad Kumu veebilehelt alla laevad, maksab kroonu ka tublile kronule autoritasu. Kuid vankrivedajale ei ole õigusi ette nähtud.

Marge Monko näitusega „Kivid teemantide vastu, teemandid kivide vastu“ Tallinna Linnagaleriis (kuni 11. II) osutatakse muu hulgas, et kunst veab ärimaailmas lausa reklaamironge. Hea, et vähemalt TAS oma projektide eest honorari üritab maksta. Panustades graafikamappi „Eesti 100. Vabadus 21. sajandil“, saab kunstnik osta suhkrutükke rohkem kui rubla eest. Anders Härm osutas Edasi.org veergudel, et Jaak Visnap ratsutab klassikute seljas. Sellest tekkis arutelu, kes kelle seljas ratsutab. Selle kohal lehvis igavene küsimus „kes kellele võlgu on?“. Mille osav väitleja viib omakorda küsimuseni „mitu verist varvast annab Karl Marxi jalajäljel kokku lugeda?“. Kui järele mõelda, siis see teebki klassikutest klassikud, et rahvas nende seljas ratsutab.

Marko Mäetamm esines plakati all „Enjoy Wars-Crises“ ehk „Naudi sõdu-kriise“, teostatud Coca-Cola sildi punavalges stiilis. Tema ja lapsed tunnevad poliitika pärast muret. Tallinna vanalinna koolide õpilastööde näitusel „Meie Eesti“ Kullo lastegaleriis (18. I – 26. I) on Kristoke Vutt kirjutanud oma tööle: „Mina olen õnnelik selle üle, et Eestis ei ole sõda.“

Silja Saarepuu ja Villu Plingi näitus „Maal veel“ Toompea lossi galeriis (18. X 2017 – 5. I ) oli mõistukõneliselt poliitiline. Töös „Ae“ näitasid kunstnikud ülestõstetud triibulise seelikusaba alt ja rebadele lastud rahvatantsija­pükste kohalt paljast kumerpeeglit.

Muutuste hing valitseb Manfred Dubovi projektis „Ma tulen mitmest kohast korraga“. Tema maalide hing ei ole raske ega kerge, kuid camus’likult intensiivne.

Vaal

Erudeeritud kunstisõber aimas neis Leibnizi monaade, mis peegeldavad kõiksust ja Toompea poliitikuid näitusesaalis. Tõsi, see muistne tõrjemaagia ei ole kumerpeegel, vaid lihtsalt kumer pee, kuid kunst ei peagi kõike autentselt peegeldama, ka mitte Leibnizi peed. Piiluma kutsusid väikestest inimestest valmistatud tööd, väikesed inimesed seletasid publikule, et nad on olemas. Loodetavasti võtsid poliitikud neid kuulda. Nüüd saab seal vaadata Tiit Pääsukese näitust „Nostalgiata“ (kuni 13. IV). Tiit Pääsuke jääb tooma kevadet, kui taevas lööb lasuurselt sinama. Korrus kõrgemal on näitus „Ajarännakud koos Karl Burman vanema ja Karl Burman nooremaga“, mille saatetekstis kirjutatakse: „Eesti ajalugu on olnud keeruline, aga ka kõige raskemates oludes on kunst ja kultuur aidanud meil ellu jääda ja edasi kesta.“

„Su üle Jumal valvaku! Nahkköiteid Enn Jaanisoo kogust“ rahvusraamatukogus (kuni 15. II) on suur kogu suuri piibleid ja isamaalist luulet. Isamaalane Mati Karmin astus Vabaduse galerii näitusel „Uskusid“ (5. I – 24. I) oma­ sõnul välja kui „rahvuslik-konservatiivne tülinorija“ ja torkis publikut apostellike teravate pliiatsitega („Vennaskond“). Puidupatrioodina eksamineerib ta publikut puuliikide tundmises: kask, saar ja teised reas kui postid või apostlid („Kohus“). Harry Tensing eksamil ei põru, tema voolib puidust kuprakujulisi helmeid ja valmistab neist ehteid („Teine elu“ A-galeriis kuni 19. II). Mati Karmini näitusel valitses üldinimlik kristlik sõnum, mida väljendab tundmatu autori „Kolmainu“, mille kunstnik oli leidnud Penuja kirikust. Poeg, Jeesus-mudilane, sirutab käed vaataja poole, tema kohal lendleb Püha Vaimu valge lind ja üle kõigi kõrgub Isa, kelle nägu mõjub tuttavalt kui Vanemuine.

Samalaadset kõnekat läbilööki vanast kunstist pakub Jan Christiaensz. Mickeri maal „Vooruse kitsas rada ja pahe lai tee“ manerismi näitusel „Uudistava pilguga“ Kadrioru lossis (kuni 25. II). Sellele kitsale rajale ja laiale teele asusid ka leerinoored, kelle sõjaeelseid portreepilte on Mati Karmin sadade kaupa kollektsioneerinud. Tülinorija Karmin jääb kordama: „Leerieas olid inimesed kõige ilusamad.“ Ametlikud ajaloonarratiivid kujutavad vooruse kitsast rada praegusena ja pahe laia teed enne olnuna, unustades, et need kulgevad rööbiti, nagu on kujutanud ka Jan Christiaensz. Micker.

Oma ajalugu ja mootori elu

Raevangla väljapanekus „Pressifoto 1957–1967. Gustav German“ (kuni 11. II) parandatakse ja täiendatakse ametlikku ajaloonarratiivi nagu „Viie liiduvabariigi jäähokiturniiri sarjas kohtus Eesti Gruusiaga, meie meeskonna kapten Julius Raudsepp tervitab vastaste kaptenit. Mäng lõppes Eesti kasuks 25 : 0, 01.1961“. Gustav Germanit täiendab omakorda Peeter Langovitsi väljapanek „Tagasivaade – muutuste aeg“ rahvusraamatukogus (kuni 30. VI), kus kajastatakse taasiseseisvumist. Seegi juhtus Nõukogude ajal. Kuulsusrikast maali- ja ruumiesteetikat Eesti NSVs meenutavad Andres Toltsi maalid Kumu näitusel „Maastik vaikeluga“ (kuni 1. IV) ja tarbekunsti ja disainimuuseumi „Klassikud. Helle Gans ja Taevo Gans“ (kuni 11. II). Renaldo Veeberi aastavahetuse mälestusnäituse rahvuslik optimism Kiek in de Kökis (kuni 11. II) ulatab neoliitilisest eelajaloost kosmilisse tulevikku. Supeltrikoos neiu Kalli Kalde graafilistel lehtedel surfab päikesetuules kui katselendur, pea inseneriteadust täis („Päikesetuul“ Tallinna Õpetajate Maja galerii kuni 11. II). Kadri Toom demonstreeris oma tehnilist võimekust modelleerides digitaalseid mägiseid horisonte justkui renessanslikes utoopiates („Pealispind“ Hobusepea galeriis 20. XII 2017 – 20. I).

Aga Marco Laimre sõitis mootorrattaga. Kallis lelu keset Tallinna Kunstihoone peasaali näitusel „Motor“ (16. XII – 28. I) ei kräunund kui tiiger kõrvaltoas karusselli baldahhiini all, vaid lõgistas publikusõbralikul käigul nagu külmkapp: cool, kui tagant katsuda, siis hot. Ruve Rääsk on ehitanud mootorratta, mis on väljas Draakoni galeriis (kuni 3. II). Tema ja mootorratta tõsieluliste seikluste ainetel pani Urmas Viik kokku maagilis-realistliku koomiksiraamatu „Ruve Rääsa ebaharilik juhtum“. Mootorratas sõidab Sohvi Viigi aeglustatud videos aeglustatud käigul uinutavalt tõk-tõk-tõk-tõk, bensiinipaagi aknas hõljumas õlise kütuse laine.

Urmas Viigil oli väljas teinegi näitus „Jõuluvana Teodori juhtum“ laste kirjanduse keskuses (30. XI – 27. I). See asutus ratsutab lumemehe seljas ja Regina Lukk-Toompere tegelane raamatust „Lumemees Ludvigi jõulud“ (30. XI – 27. I) on äärmiselt andekas. Fahle galeriid täitis Laurentsiuse „Maastik lumemehega. I–XVI“ (kuni 8. II) . Iga lumemees on kõiksust peegeldav Leibnizi metafüüsiline monaad. Roheline lumemees peegeldab Mari Roosvaldi eelnenud näituse tihnikute haljast metafüüsikat (10. XI – 9. XII 2017). Tihnikutes ja padrikutes on karud, kelle turjal annab ratsutada. Galerii 008 aastavahetuse peolised proovisid kätt viiel lõuendil ja Katrin Karu andis viimase lihvi (30. XI 2017 – 10. I). Kunstiaknas Vene ja Munga tänava nurgal on Marilyn Piirsalu kuivnõela tehnikas karud. Aknasõnumit kuulutab Jan Kausi miniatuurromaan „Kompass“, illustreerinud Lumimari ehk Eva Pogoretski („Raamatu aknad“ Eduard Vilde muuseumis kuni 2. II). Aknanäitusena oli kujundatud Annika Tedre „Kordumatud kordused“ Hopi galeriis (28. XII 2017 – 16. I). Kontrastsed monokroomsed portselankogritsate kübarad täitsid terve ruumi ja kordusid tagaseina katvas peeglis, millesse vaatav tänaval seisja sai kübarat kohendada. Nüüd lähevad pimedad šamott-tiivulised mööda planku Hopi galerii akna poole (Kärt Seppeli „Minemine“ kuni 6. II). Tiivuliste lennuvõimet ja uimeliste ujuvõimet vaeb Maie Mikof-Liivaku klaasballett „Kuumusekindel“ tarbekunsti- ja disainimuuseumis (24. XI 2017 – 28. I).

Kerge muutuste hing

Kunstitööd peegeldavad ja loovad enda ümber kultuurivälja, mille värve registreerib Tõnis Saadoja „Stuudio“ Tallinna Kunstihoone galeriis (kuni 11. II) ja graafikat Sven-Erik Stambergi „Väljad ja võimalused“ Jaani kirikus (kuni 6. I). Mitte kõik ei näe selle välja taga isikut, kuid igas elamuses ja äratundmises avaldub hing.

Maria Sidljarevitši „Kõigi Loomulike Asjade Hing“ (“The Soul of All Natural Things”) Hausi galeriis (kuni 10. II) on vaadeldav üheainsa tööna kaheteistkümnes pildis ja ühendab niihästi värvides teostunud tegelikkust kui ka mustvalges graafilises vibratsioonis väljenduvat võimalikkust. Ei ole oluline, mis asjad on, vaid kuidas need on, viitab Maria Sidljarevitš Immanuel Kanti „Puhta mõistuse kriitikale“. Seda tõlgendab ta kui võimalust teiseks nägemiseks, mida iganes ka ei vaataks, olgu või nägemist ennast. See ei ole raskepärane metafüüsika, vaid popilikult rõõmus, vaimukas ja pärale jõudev elufilosoofia, mida seniajani külvab biitlite „Kollane allveelaev“. Hingelt kerge oli ka Vladimir Dubossarski näitus „Magusam kui mesi“ Vaalas (18. XII 2017 – 8. I). „Kõik on juba raskusest väsinud“ osutab ta muutunud publikuootustele.

Muutuste hing valitseb Manfred Dubovi projektis „Ma tulen mitmest kohast korraga“, mille programmi täidab koreograafide, näitlejate ja arhitektide trupp Vaalas (kuni 17. II). Tema maalide hing ei ole raske ega kerge, kuid camus’likult intensiivne. Kunstnik ise on intensiivõde. Kui ta kiirabi­autost molberti taha jõuab, lööb käsi vedruna lahti ja maandab pinged lõuendile. Manfred Dubovi figuurid ja motiivid tulevad robustsetest 1960ndatest, aga ka Leili Muuga, Otto Dixi ja El Greco pastoossetest maalidest. Või hoopis lähevad sinna, sest ka tuntud kuulsused õppisid filosoofiast ja elust endast.

Akadeemilise raamatukogu vestibüülis on väljas Lemming Nageli lõuendid. Maarit Murka haub välja järgmist näitust ArtDepoos, mis kummitab siiamaani Jahu tänaval. Kõrvalkvartalis tegi kunstikommuun pisiremonti, mis päädis 20. I majarahva näituse avamisega Metropoli galerii tuledesäras.

Kui sulle meeldis see postitus jaga seda oma sõpradega

[LoginRadius_Share]

Leia veel huvitavat lugemist

Värske Rõhk
Hea laps
LR
Keel ja kirjandus
Akadeemia
Kunstel
Muusika
Õpetajate leht
Täheke
TeaterMuusikaKino
Vikerkaar
Looming
Müürileht