Elektrooniline kunst vajab piiride nihutamist

Eve Arpo

2010. aasta rahvusvaheline elektroonilise kunsti sümpoosion Ruhrimaal 20.–29. VIII .        Hoidsin kätt elektroonilise kunsti pulsil, kui külastasin ISEA-t, rahvusvahelist elektroonilise kunsti sümpoosioni, mis seekord peeti selle aasta Euroopa kultuuripealinna Ruhri programmi alaüritusena Dortmundis, Essenis ja Duisburgis. Kolme endise kaevanduslinna vahel liiklemine hajutas sümpoosioni, kuid 250 kunstniku, teoreetiku ning teadlase osavõtuga oli kriitiline mass olemas: näitusi, kontserte, linnainstallatsioone ja seminare jagus nii tavapärastesse galeriidesse kui ka kaubanduskeskusesse, endisesse kivisöelinnakusse PAKT ja linnaruumi.    

Kuna hingasin kaks nädalat Ruhri festivali õhustikku ning tegin tähelepanekuid, võin kokkuvõtvalt öelda, et elektrooniline kunst tähendab praegu eelkõige elektrisignaali muundamist heliks ja/või pildiks ning analoogseadmetest ja loodusest kätte saadud informatsiooniga manipuleerimist. Siiski oli näitustel paar teost, mis avanesid küll elektroonilise kunsti konteksti, kuid selleks polnud kasutatud elektroonilisi vahendeid. Meediakriitik Margaret Morse rõhutas oma ettekandes, et tal oli hea meel leida ISEA-lt mõttekaaslasi: tema arvates on elektrooniline kunst muutunud liigselt heli- ja pildikeskseks ning ülejäänud meeled on kõrvale heidetud. Piiratud alalt saaks välja murda piiride nihutamisega.       

ISEA esindusnäituse programmi valitud Riin Rõõsa ning minu teoses „Päev ilma mobiilita” on kasutatud küll elektroonilist vahendit ehk mobiiltelefoni kunsti loomiseks ning oluline osa on tekkival helimaastikul, kuid olulisim on ehk teose sotsiaalne sõnum. Teose skeem on lihtne: viime läbi aktsiooni linnaruumis ning meedias, millega kutsume inimesi olema 24 tundi mobiiltelefonita. Telefonid riputame linnakeskuses puu otsa ning nende helisemine loob heli- ja valgusinstallatsiooni. Inimesed saavad võimaluse luua kollektiivselt installatsioon oma koduses linnasüdames, kasutades selleks intiimset ja igapäevaselt vajalikku eset –  mobiiltelefoni.       

Linna saabume kaks nädalat enne sündmust, et suhelda meediaga, tutvuda inimestega, õppida tundma reaktsioone ja koguda arvamusi ning teha tähelepanekuid mobiiltelefoni kasutamise harjumuste kohta. Kuigi aktsiooni korraldamine annab igas riigis uue kogemuse, on inimeste reaktsioon teose ideele olnud ühesugune nii Eestis, Kanadas kui Brasiilias.       

Lihtsast ja pealtnäha lõbusast aktsioonist on saanud väärtushinnangute ümberkujundaja ning harjumuste paljastaja. Tagasiside aktsioonis osalejatelt ning kommentaarid inimestelt, kes mitte mingil juhul osaleda ei soovinud, olid vägagi emotsionaalsed. Oli neid, kes koputasid oimukohale ja vaatasid oma teed minnes hämmeldusest korduvalt tagasi, kui ka neid, kellele idee sedavõrd meeldis, et ühinesid meiega tänaval puu all ja hakkasid möödujaid osalema kutsuma.       

Toon välja mõned vastused, mis saime osalejaid küsitledes, kui aktsioon oli läbi. Küsisime, kuidas möödus 24 tundi ilma mobiilita. Noor naine: „Kõik oli hästi. See oli raske, kuid sain selgeks, et saan ilma hakkama. Sain aru, kui programmeeritud ma olen, et mobiili kogu aeg kaasas kannan. Katsusin tihtipeale oma kotti ja arvasin, et kuulen telefoni helisemas. Taipasin, et see ese on saanud mu keha ja elu osaks. Sain aru, et telefon ei ole elutähtis.” Noormees reede õhtu kohta: „Ma ei saa öelda, et see oleks just põnev olnud, ma ei teinud  absoluutselt mitte midagi eile õhtul. Olin kodus, mul tõesti ei olnud muud võimalust. Ma puhkasin ning nautisin seda. Ma ei pidanud pidevalt telefonile vastama, ma arvan, et see oli huvitav kogemus.” Naine: „Enamasti mõtlesin selle üle, mida pean tegema, et kompenseerida mobiiltelefoni puudumist: see oli päris raske. Kuid muidu oli päev selline, nagu arvasin, et see tuleb: jätsin ära mõned kohtumised inimestega, istusin ja lugesin kodus raamatut  üle väga pika aja. Mul oli selleks põhjus: ma ei pidanud inimestega suhtlema. Mulle väga meeldis, vaikne oli.”     

Ühest küljest on teoses osalemine niisiis isiklik kogemus, isiklik otsus võtta väljakutse vastu ja mängida kaasa. Osalemise motivatsioon ning 24 tunniga saadud kogemus on persooniti väga erinev. Igaühe otsus puudutab aga kogu sotsiaalset suhtlusvõrku, mis ei tarvitse olla kohanemisvõimeline. Peamise põhjusena mitte osaleda toodi töö, sest mobiiltelefoni puudumisel ei saa kolleegid ja tööandja  operatiivselt ühendust. Kui teisi inimesi ei ole ette hoiatatud, võivad kellegi teoses osalemise tõttu tõsiselt ärrituda need, kes püüavad osalejaga ühendust saada. Näiteks Kanadas läks üks paar aktsiooni ajal lahku, sest naine ei võtnud telefoni vastu. Eeldan, et suhtes oli juba varem mõra, kuid aktsioonis osalemine mõjutas otsuse tegemist. Niisiis haaratakse aktsiooni lisaks ka inimesed, kelle tuttavad on otsustanud oma mobiiltelefoni puu otsa riputada.  Sotsiaalne haare on ka üks põhjusi, miks oleme otsustanud mängida seda mängu avalikult linnaruumis.   

Kolme aasta jooksul, millal oleme teost eksponeerinud, on mobiilitööstuses toimunud suured muutused. iPhone’i ja teiste samalaadsete telefonide turuletoomine tähendab seda, et telefon pole enam vahend, millega helistada ja sõnumeid saata, vaid palju enamat. Kutsudes inimesi loobuma oma telefonist, kutsume sisuliselt neid loobuma kodukontorist. Tänapäevase  mobiiltelefoniga kaasneb ju meilivahetus, Internet, kaardid, muusika, fotod jne. Mobiili kasutatakse pangaülekannete tegemiseks, väravate avamiseks, laenuvõtmiseks … Me ei arva, et tehnika arengus on midagi taunimisväärset. Me ei unista ajast enne mobiilside ja Interneti leiutamist. Vastupidi, me toome mobiiltelefonid avalikkuse ette ning kutsume selle meediumi teemal kaasa mõtlema. Me kutsume astuma sammu edasi ja  osalema eksperimendis. 

Installatsiooni sotsiaalse aspektiga kaasneb teose füüsilise külg. Me mängime koos osalejatega anonüümses linnaruumis. „„Päev ilma mobiilita” kutsub osa võtma aktsioonist avalikus ruumis, mis on loodud sotsiaalsete ja poliitiliste jõudude poolt. Sekkudes sellesse ruumi, lisame ruumile isikliku mõõtme: igal osalejal on aktsiooni ajal ning pärast aktsiooni  selle asukohaga isiklik suhe.” Kuna linnaruumilt ei eeldata sellist kogemust, lisandub teosega üllatusmoment. Peaaegu igas linnas on installatsioonist möödunud paar noormeest, maakeeli rullnokka, kes on rabatud sellest, mida kogevad. Need noored ei käi galeriides ega tarbi kunsti, kuid mobiiltelefonidest installatsiooni nägemine annab neile mõtlemisainet. Installatsioonist mööduvad inimesed katsuvad tihtipeale oma  taskuid ja kotte, arvates, et kuulevad oma telefoni helisemas.       

Tavaliselt põhjustab telefonihelin pinge, sellega kaasneb tunne, et telefonile peab kohe vastama. Telefoni puu otsa riputamisega me aga hülgame selle ultimaatumi. Kord juba puu otsa riputatud, ei ole helinatel muud eesmärki kui esteetiline: telefonid on seal kui säutsuvad ja siristavad linnud. Ilma inimese sekkumiseta suhtlevad nad justkui iseendaga. „Päev ilma mobiilita” annab seega võimaluse nautida igapäevast situatsiooni, mis muidu võib olla ebameeldiv. Iga helin on telefoni annetanud inimese eneseväljendus.       

Esmakordselt Tallinnas aktsiooni korraldades seadsime eesmärgiks koguda sada telefoni. Meil puudus kogemus, kui palju telefone on tarvis, et luua soovitud helimaastik. Edaspidi oleme kogenud, et piisab 25 telefonist, et installatsioon töötaks. Iga kord lisame omalt poolt viis telefoni, mille numbreid avalikult levitame. Nii saavad inimesed maailma eri punktidest puu helisema panna. Tallinnas korraldatud installatsioonist on teinud helisalvestusi Andrew McKenzie ning seda saab kuulata teose kodulehelt www.daywithoutphone. com. Samas saab peagi vaadata ka videosalvestist Dortmundist.       

Tundub kokkusattumusena, et lõime installatsiooni nii Tallinnas kui ka Dortmundis kiriku kõrval. „Päev ilma mobiilita” on ühtlasi kutse palverännakule: kutsume osalejaid looma  ruumi, kus on vähem sekkujaid. 24 tunni jooksul muutub ruumikogemus jõuliseks ning keha selles füüsilisemaks. Kutsume inimesi palverännakule oma koduses keskkonnas.

Kui sulle meeldis see postitus jaga seda oma sõpradega

[LoginRadius_Share]
 

Leia veel huvitavat lugemist

Värske Rõhk
Hea laps
LR
Keel ja kirjandus
Akadeemia
Kunstel
Muusika
Õpetajate leht
Täheke
TeaterMuusikaKino
Vikerkaar
Looming