“Eesti keraamika seis pole üldse halb”,

R.V.

tõdevad Eesti Keraamikute Liidu endine esinaine Aigi Orav ja uus esinaine Kersti Laanmaa. Kuni 4. IX on Rotermanni soolalao keldris vaadata keraamikute liidu näitus, mis võtab kokku Tohisoo mõisapargis toimunud rahvusvaheliste keraamikasümpoosionidel toimunu.  Alates 2000. aastast on Tohisoo mõisapargis meie keraamikute kasutada olnud anagama tüüpi ahi, mis nagu teie näituse pressitekstis seisab, on andnud võimaluse suuremõõtmeliste esemete valmistamiseks. Mida see võimalus meie keraamikutele veel on andnud? 

Aigi Orav: Kunstiakadeemia keraamika- ja skulptuuritudengitele on Tohisoo ahi õppebaas ka, välisüliõpilased Soomest, Lätist, Leedust on spetsiaalselt selle pärast siin käinud. On tehtud juba kolm magistritööd.

Keraamikutele on Jaapani algupäraga puupõletuse lendtuha- ja reduktsioonglasuuride kogemuse omandamine väga tähtis. Kunstiakadeemias on olnud vaid elektriahjud ning Arsi gaasiahjude kasutamine on üsna  limiteeritud. Seni puudus meie põlvkonnal puudega köetavate ahjude kogemus üldse. Elav tuli, mis mõjutab savi hoopis teistmoodi kui elektriahju neutraalne keskkond on kindlalt huvitavam.  Eraahjude ehitamist alustati kuskil 1990ndate lõpul. Asuurkeraamika on tarbekunstimuuseumis selle ahju baasil teinud  suuri näitusi: 2001. aastal oli väljas “Läbipaistev põletus” ja 2003. aastal “Unisoonis”. Tohisool on Eesti ainuke ahi, milles saab teha soola- ja soodapõletust  (see oli ka minu magistritöö teema, kaitsesin 2001. aastal.) Rahvusvaheline sümpoosion toob maailmanimed meile koju kätte ja seda juba viiendat aastat. Seni on kõige kaugemast punktist tulijad olnud Jaapanist ja Taiwanist. 

Mõned keraamikud tegutsevad veel endises Arsi majas, mõned ettevõtlikud on loonud endale oma ettevõtted. Mis seisus on meie keraamika? Mis võimalused on meie noortel tegijatel?

Kersti Laanmaa:  Ars Keraamika  kui põhitöökoht kadus ka viimasele kolmele keraamikule minu mäletamist mööda vähemalt kolm aastat tagasi. Paljud  Arsiga seotud keraamikutest polnud seal ka enne põhikohaga tööl, vaid tegid autoritiraaže ja kui õnnestus, siis mudeli tootmiseks. Kuna Eesti ainus kõrgkuumusahi asus siiski seal, oli muidugi mugavam teos ka Arsis valmis teha. Eriti suured tööd. Põletamata keraamika transportimist soovitan ainult vaenlasele.

Ise valisin pärast ERKI lõpetamist 1988. aastal kooli, kuhu sai luua savitöö klassi. Seal oli võimalik vähemalt pärast tööd keraamikat teha ja madalkuumuskeraamikat või portselanimaali oma väikses ahjus ka põletada. Mõnel keraamikul oli ka oma madalkuumuse ahi kas lausa kodus või ateljees. Kõrgkuumuskeraamikaga pidi ikka Arsi minema. Arvatavasti 1990. aastal sai isikliku kõrgkuumusahju Annika Teder. 1992. aastal loodi Bogapott, kuigi Bogatkin ei olnud algselt omanik. Samal aastal tõi Karin Kalman Soomest kõrgkuumust taluva elektriahju ja 1992. aastal  otsustasime ühises ateljees tööle asuda. Vähemalt meie neli ei sõltunud enam Arsi ahjust. 

Varsti kogunes ka Asuurkeraamika (1994) ja avati Katariina gildi savitöökoda (Kadri Jäätma ja Ülle Rajasalu). Arsi ahi jäi siiski oluliseks, et põletada suuri töid, mis ei mahtunud oma ahju. Põletus toimus siis iga nädal. Arsiga tihedamalt seotuks jäi kuus vanemat keraamikut. Ars Keraamika kokku tõmbudes eraldusid nemadki või jäid pensionile. Praegu rendib neist kolm paari ruumi  Arsi majas, nad kasutavad ka kas Helle Videviku, Ars Keraamika või Eesti keraamikute liidu ahje.

Keraamika osakonna lõpetajatega on seis nii, nagu alati on olnud: kes on ettevõtlik, see rajab üksi, kahekesi või kolmekesi oma ateljee, mõni ühineb juba olemasoleva ateljeega, aga mõnest ei saa kunagi keraamikut. Kuna enamik ateljeesid ei asu  Tallinna vanalinnas, siis teataksegi vaid kahte. Ilma eriti mõtlemata võiksin juba Tallinnaski 15 ateljeed nimetada, lisaks veel tartlased.

Kui tihe on meie keraamikute koostöö teiste valdkondade kunstnikega?

K. L.: Teiste erialadega üritatakse tihedamat koostööd teha eelkõige EKAs (ühised meistriklassid pabersavi ja cerafolie teemal). Aeg-ajalt see õnnestub, kuid midagi arenevat pole siiani tekkinud. Kunstiajaloolasedki eelistavad teha kruuse endale või müügiks, mitte aga keraamikast kirjutada.

Neli skulptorit on osalenud ka Kohila sümpoosionil, Leena Kuutma teebki praegu rohkem keraamikat kui muudmoodi skulptuuri. Näitustel puututakse rohkem kokku. Juba mitmendat aastat korraldab Peeter Kuutma vaipade ja suuremahulise keraamika näitust Eesti eri paigus.

A. O.: Popp oli “Savibraatori” projekt eelmisel aastal, kus Urmas Puhkan ja Lauri Kilusk mitmel moel ja kohas savi-video-arvuti kokku miksisid. Keraamika tundub lähedasem olevat klaasiga ja graafikaga. Uued miksitud tehnikad avardavad valdkonna piire. Kuid nagu ütleb Leo Rohlin, on keraamikas tegemist ruumi, pinna ja disainiga. Uus teema on maapind, savi ja installatsioonikunst.

Millised on meie keraamikute rahvusvahelised suhted ja kas ka praegu saab nimetada mõnda kohta, millel on eriline tähendus?

A. O.: Sügisel tuleb tarbekunstimuuseumisse suurejoonelise näitusega kauaaegse Ketskemeti sümpoosionide kogu valdaja Ungarist. Eelnevalt toimus seal Sentendres Eesti kolmemõõtmelise kunsti näitus. Ülemaailmsesse keraamikute nõukogusse (AIC) kuulub üks eestlane, Annika Teder. Järgmisel aastal tuleb AICi esindus Lätit ja Eestit külastama, oleme ka konverentsi planeerinud.  Meie kutsume nad ka Kohilasse. Kunstiakadeemia  ajal on tudengitele maailm lahti. Paljud ongi seda võimalust kasutanud: täiendanud ennast Ameerika Ühendriikides,  Saksamaal jne.

Soome on kõva sõna, just tehnoloogia ja innovatiivsete ideede poolest. Itaaliasse tehti aastaid tagasi lausa erialainimestega bussiekskursioon, vaadati kuulsaid keraamikakohti. Eks Itaalia elab oma majoolikaelu edasi. Kuigi on suurim auasi saada Faenza biennaalile oma kunstitöödega. On teisigi konkursse, kuhu nüüd, kui oleme Euroopa Liidus, võime sisse piiluda. Selles vallas on kõige edukamad olnud Anne Türni ja Annika Teder. Tänavu ilmus meil resideerunud Hubert Kitteli sulest eesti keraamikat tutvustav artikkel ajakirjas Neue Keramik.  

 

Kui sulle meeldis see postitus jaga seda oma sõpradega

[LoginRadius_Share]
 

Leia veel huvitavat lugemist

Värske Rõhk
Hea laps
LR
Keel ja kirjandus
Akadeemia
Kunstel
Muusika
Õpetajate leht
Täheke
TeaterMuusikaKino
Vikerkaar
Looming