Dünaamiline ja mitmetahuline tekstiilikunst

Helen Adamson

Tekstiilikunstnike Liidu aastanäitus „Järje hoidja” Pärnu uue kunsti muuseumis kuni 20. I, Võru Linnagaleriis 4.-28. II ja Kohtla-Järve põlevkivimuuseumi Valges saalis 20. V – 8. VI. Tekstiilikunstnikud on kui kauged head sõbrad, kes kord kahe aasta jooksul külla satuvad ning oma kohalolekuga rõõmu valmistavad. Kui 2010. aastaks oli tekstiilikunstnike liit aastanäitusega „Omadega mäele” jõudnud, siis seekordse ühisväljapaneku märksõnad on „traditsioonide ning järjepidevuse hoidmine läbi aegade” ehk „järje hoidmine”. Pärnu uue kunsti muuseum on tekstiili eksponeerimiseks üks meeldivamaid kohti: näitusepinda iseloomustab selge ruumigeomeetria, õhulisus ja valgusküllasus, nii et teostel ja vaatajatel on ruumi teineteisega suhestuda. Tööd on paigutatud kolme ruumi ning mõjuvad kokkuvõttes ühtse rahuliku tervikuna. Näituse esimene osa on mahedavärviline. Ilme-Anu Neemre ruumiline tekstiilikompositsioon „Kuused” tekitab rüiule omase sugestiivse meeleolu ja Ludmila Swarzevskaja kolmemõõtmelisusse pürgiv „Külgetõmme” meenutab kõrgeid metsa kohal tuule käes lehvivaid puulatvu. Kõrval vastanduvad helget sõnumit kandvad Ainikki Eiskopi siidimaalid („Elu on lootus”, „Elu on armastus”, „Elu on usk”) ning Riste Laasbergi tikitud mõtted.

Klaverisaalis jätkub väljapanek Milvi Thalheimi, Aune Taamali ja Aet Ollisaare ruumi keskele ja akende ette paigutatud tekstiilidega, mis mõjuvad kergetena ning loovad valguse muutumisel teistsuguse atmosfääri – on ju tekstiil interjööri lahutamatu koostisosa või lausa aktsent. Näiteks Ülle Raadiku geomeetrilisest laadist kantud teosed mõjuvad üldisel taustal värskendavalt.

Kui sammuda edasi, paeluvad tähelepanu Ilme Rätsepa abstraktsed maalilikud seinatekstiilid „Laadimine” („Loading”) ning „Valik” („Selection”), mis üllatavad lähedalt vaatamisel pehmuse ning mitmekihilisusega.  Taaskasutuse ideest kantuna on Elna Kaasik vanad kohvipakendid kudunud nüüdisaegse vormikeelega vaibaks „Meri: kirg”.

Maasike Maasiku, Merike Männi ja Malle-Maria Silla gobeläänpõimes värviküllased ning karged vaibad kiirgavad soojust ning ekspressiivsust. Eriliselt jõuline ning kindlakäelise „pintslitõmbega” teostatud on Maasiku „Eeva”, kus teose keskne figuur justkui sammub helgema tuleviku poole, taustal sügiskullas särav loodus.

Peaaegu pühaliku tunde tekitab Katrin Pere teos „Hoiab-kaitseb”, tuues meie ette täispikkuses jumalaema kujutise. Ruumi lõpp­akord on ukseava kohale riputatud hoogsaid hüppeid sooritav sinine põder, taustaks barokne taimornament, mõjudes üheaegselt lõbusa ja pidulikuna.

Rahvakunstist kantud

Teine soliidne saalitäis töid peegeldab armastust kõige rahvusliku vastu. Seda armastust kannab peenetundeline ning äärmiselt maitsekas tänapäevane pilk rahvakunstipärandile.

Väljapanekut toetab ka vastavasisuline muusikaline taust, mis lisab teist laadi vaatamiskogemuse; muusika justkui seob omavahel kõiki teoseid.

Loovalt on rahvakunstimustreid ning -motiive interpreteerinud Ene Pars, kelle lapitehnika ning triibuseelikute värvirikkuse süntees on pälvinud palju kiitust; Anu Raud talle omases täiuses; Ehalill Halliste üht detaili mitmekordselt võimendades. Võluvad on Eve Selisaare ja Kaire Tali lakoonilised, napi koloriidiga kompositsioonid. Humoorikaid lahendusi pakub Maija-Liisa Kruus vatitekkidele kinnitatud sokimüsteeriumi ning triikrauatrüki näol.

Eristuvad monumentaalsusesse pürgiv Mariann Kallase eepilise tunnetusega piltvaip „Koduigatsus” ning range rütmiga geomeetrilised teosed Peeter Kuutmalt ja Sigrid Huigilt. Samuti tarbekunsti- ja disainimuuseumi kogusse kuuluv Erika Tammpere teos „Ühegi lasuta”, mis kujutab endast eduka jahilkäigu trofee tekstiilvarianti. Paigutatuna seinalt ruumi keskele, eksponeerituna madalal kaldsel alusel, meenutab see meile vaiba tarbeväärtust. Traditsiooniliselt on ju neid kasutatud tekina ree peal, istmete pehmendamiseks, külmade põrandate ja ka seinte soojustamiseks.

Endiselt vitaalset Tartu koolkonda esindavad näitusel Terje Salupuu, Maria Kukk, Mari Kõrgessaar, Sarah Kopli, Marju Nurk ja Kairi Lentsius.

„Järje hoidmine” on ennast tõestanud dünaamilise ning mitmetahulise näitusena.

Vaipadest, kinnastest ning nõgesest

Traditsioonide tutvustamisele ning alalhoidmisele on pööratud tähelepanu ka ülejäänud kahel uue kunsti muuseumi näitusel.

Viljandi kultuuriakadeemia rahvatekstiili eriala üliõpilaste väljapanekuga „Vaibad ja kindad” on tehtud väike kokkuvõte viimastel aastatel loodud töödest. Näha saab silmkoes käimakindaid, kangastelgedel eri tehnikas kootud piltvaipu ning koopiatekke. Üliõpilaste juhendajad on Kristi Jõeste, Riina Tomberg ja Christi Kütt.

Eelmisel aastal 9. – 15. juulini Vormsil toimunud nõgesekiu töötlemise õpitoa tulemus on võtnud vormi näitusel „Põhjamaade siid ehk Kõik nõgesest”. Ettevõtmise eesmärk on olnud taasavastada ning tutvustada kõrvenõgest kui kiudtaime. Näitusekülastajal on võimalus osa saada saarel toimunust filmijäädvustuse kaudu ning samuti on eksponeeritud nõgesekiu töötlemise vahendid, eri meetodil töödeldud kiud, kudumisproovid, nõgesetrükk ning loomulikult nõgesetaimed ise.