Armastus karbis

Maarja Undusk

Lembelaekateemaga tegeldes olen eneselt korduvalt küsinud: kas laegas on temas peituva jaoks seesama, mis raam pildi jaoks? Et lihtsalt üks dekoratiivne ääristus, mis aitab sisul paremini esile tulla. Et kas kõige olulisem peitub siiski hoopis karbi sees? Et karp on see kooruke ja karbis peituv see iva? Et kas me tegeleme millegi teisejärgulisega, aga ei tihka seda enesele tunnistada? Aga nii see ometigi ei ole.

Raami ülesanne on eksponeerida temas leiduvat pilti. Laeka missioon on salajasem, tema pigem peidab endasse, pakub pelgupaika. Minu arusaamist mööda oli lembelaeka otstarbeks hoida nii-öelda ilmalikke pühadusi. Mida konkreetselt need ka ei sisaldanud, oli tegemist kingituste või ohverdustega armastuse altarile.

Võiks arvata, et lembelaekasse peidetud ese muutub aja jooksul iseenesest reliikviaks, kui ta sellena oma pessa pandud polegi. Olulised on tegelased, kes laeka ümber toimetavad ja sellele hinge sisse puhuvad. Laeka siseseinad koguvad aegade õilsat aurat nagu kiriku võlvialusedki. On ju kirik kui jumalalaegas sakraalsete palvete ja mõtete hoidmiseks, jumala armu jagamise kõrval.

Keegi ei pea kirikut vaid kestaks. Pühadusest läbiimbununa on ta väärtuslik ka ühegi palvetava hingeta.

Käin ühes väikeses maakoolis kunstitunde andmas. Detsembrikuus olid koolitoad jõuludeks ehitud, klassiruum täis riputatud sätendavas paberis kingipakke. Iga laps oli teinud ühe hoolikalt kaunistatud kingituse. Nii nad seal rippusid värviliste paelte küljes lae ja põranda vahel, võbisedes õrnalt tõmbetuule käes.

?Nende sees ei ole midagi!? teatasid lapsed rõõmsalt.

Armastus karbis, ka siin, mõtlesin ma! Just nimelt, seesama asi, lapselikus mõõtmes. Ei peagi ilmtingimata olema midagi sees, et tunda rõõmu ja elevust. Igalt lapselt karbitäis hoolimist ja jõulusoove.

Armastus karbi sees võib, aga ei pruugi olla materiaalne väärtus. Mida väärtuslikum on ese karbis, seda ebaolulisemaks muutub kest tema ümber. Lembelaegas võib sisaldada ka pelgalt hingeõhku, salasõnumit, mis karpi püütud, hetke, mis salvestatud ja ajavoolust laekasse valatud. Siis on ta ise kui tükk armastust, mitte küll lihaks, aga laekaks saanut.

 

Mõtteavaldus esitatud seminaril ?Armastus kui asi? 10. XII 2005.

Kui sulle meeldis see postitus jaga seda oma sõpradega

[LoginRadius_Share]
 

Leia veel huvitavat lugemist

Värske Rõhk
Hea laps
LR
Keel ja kirjandus
Akadeemia
Kunstel
Muusika
Õpetajate leht
Täheke
TeaterMuusikaKino
Vikerkaar
Looming