Osale! Kui kunstifestivalile, siis pigem välismaale

Reet Varblane

Suurte suveürituste, festivalide kalendrid on läinud aasta-aastalt üha paksemaks. Enamik üritusi on mõeldud kogu pere lõbustamiseks, aga üsna ohtralt on ka muusikat ja teatrit, kunst näib olevat üsna vaeslapse osas. Paari või isegi ühte suurt nüüdiskunsti festivali, nagu oli „KanaNahk” või Saaremaa biennaal, küll ei ole, aga hapukurgihooaja üle kurta ei tohi. Kui Nargeni festival kestab kolm kuud, siis võiks ka EKKMi ja Evald Okka muuseumi vaadata omamoodi festivalidena.

Meie kultuurikalendrites on kunstifestivalina nimetatud Haapsalu graafilise disaini festivali, Pärnu filmi- ja videofestivali, mis seekord on jaotatud kogu suve peale (algab
12. VI „Erakordse armastuse” teemaga, jätkub 19. VI Euroopa märulifilmiga ja 26. VI „Reaalsuse ja illusiooniga”, edasine jääb juba augustisse, www.nongrata.ee/fideofest), maanteekunsti festivali 15. – 20. VII maanteemuuseumis ja selle ümbruses Tartu-Võru vanal postiteel, Pärnu „In graafika” festivali 21. – 27. VII kõikjal üle Pärnu ja tänavakunstifestivali 16. VIII interdistsiplinaarse (loe: kogupereüritus) Fringe festivali osana ja Kohtla-Järve kunstialleed 23. VIII.
Kui vaadata Soome suviseid kultuurikalendreid, siis ega sealgi lugu suurt teistmoodi pole: kunstifestivalina on toodud ära ainult Salmela
(7. VI – 10. VIII) ja Mänttä (15. VI –31. VIII) kunstifestival, mõlemad on sel aastal keskendatud soome kunstile.
Mänttäs on tegu ilmselt lähtuvalt kuraatorist – sel aastal on selle soomlaste seas väga populaarse ürituse pannud kokku kultuuriajakirjanik Minna Joenniemi – noorema kunsti, Salmelas klassikutega. Mänttä festivali on läbi aegade pannud kokku meilgi tuntud tegijad nagu Teemu Mäki 2000. aastal ja 2011. aastal Otso Kantokorpi, kes haaras tookord soomlaste kõrval kaasa eesti kunstni­kudki.
Lätis on festivalina esitatud küll märksa tõsisemalt võetav Cēsise kunstifestival 11. VII – 9. VIII, kus klassiku Maja Tabaka suure näituse kõrval saab vaadata Kristaps Ģelzise suuremõõtmelisi plastikmaale, Arturs Punte multimeedia-installatsiooni ning Kaspars Podnieksi ja Krišs Salmanise väljapanekut (Ģelzis, Podnieks ja Salmanis on Veneetsia biennaalil Lätit esindanud). Festival avatakse Jonas Mekase legendaarse dokfilmiga „Stseenid Andy Warholi elust”. Riias jätkub hoogsalt Euroopa kultuuripealinna programm: suvistest suurnäitustest tuleb nimetada „Visionaarsed struktuurid. Iogansonsist Johansonsini” (rahvusraamatukogus 3. VII – 6. VIII), sissevaade Läti avangardi, mis algab Läti varase avangardismi suurkujude, Moskva konstruktivistide sekka kuulunud Gustav Klutsise (1895–1938) ja Karl Iogansonsi (1890–1929) töödega, lõpeb Gints Gabrānsi (1970) aja Voldemārs Johansonsi (1970) kunsti ja teaduse sünteetiliste eksperimentidega; juurde Klutsise isikunäitus Ārsenales (22. VIII –26. X), linnakunstifestival „Linnalugude jutustamine” (18. VIII – 31. VIII) Brasas, Zolitūdes, Srakandaugavas ja Grīziņkalnsis. 
Mainekate rahvusvaheliste kunsti­ürituste puhul ei kasutata mitte niivõrd sõna „festival”, kuivõrd perioodilisust rõhutavat „biennaali” („triennaali”, „kvadriennaali”).
Nii on Soomeski täna avatav Rauma biennaal märksa tähtsam Salmela või Mänttä festivalist. Seekord on biennaal pealkirjastatud „Mõrvapaigana”, saksa, vene, poola, taani, rootsi, norra, soome kunstnike kõrval osalevad Eestist Karel Koplimets ja rühmitus Helm. Biennaali ava-performance on leedu feministlikult rühmituselt Cooltūristės (esinenud Tallinna Linnagaleriis koos Mare Trallaga). Nagu korralikul biennaalil ikka, on ka Raumas plaanis töötubade seeria (selle korraldab Migrating Art Academies). Berliinis läks mai lõpul lahti VIII Berliini biennaal (29. V – 3. VIII, kuraator on Juan A. Gaitán, retseptsioonis on juba ettegi heidetud liiga ahast pilku globaalsele kunstimaailmale) ja 28. VI avatakse Peterburis üsna palju tähelepanu pälvinud Euroopa biennaal „Manifesta”, koduleheküljel www.manifesta.org on avamisprogrammgi saadaval.
Biennaalide kalender on tihe kogu aasta: suvel võiks külastada Iirimaal Limerickis „Rahvusvahelist Evat” („Eva International”, kuni 6. VII), VI Bukaresti biennaali (kuni 24. VII), IV Moskva noore kunsti biennaali (26. VI – 10. VIII), VIII Liverpooli biennaali (5. VII – 26. X), aga miks mitte ka Québeci, Santa Fe, Sapporo, Bahia, Dakari, Cuenca jne nüüdiskunsti biennaali. Äsja lõppenud XIX Sydney biennaal ja kuraator Juliana Engberg (Austraalia Kaasaegse Kunsti Keskuse kunstiline juht, korraldanud Melbourne’i visuaalse kunsti festivali aastatel 2000–2006, Edinburghi rahvusvahelist kunstifestivali (2009), Uus-Meremaa Christchurchi biennaali (2002), olnud külaliskuraator Glasgow’s ja Amsterdamis) on tõesti hästi toiminud kunstisuurürituse suurepärane näide.

Kui sulle meeldis see postitus jaga seda oma sõpradega

[LoginRadius_Share]

Leia veel huvitavat lugemist

Värske Rõhk
Hea laps
LR
Keel ja kirjandus
Akadeemia
Kunstel
Muusika
Õpetajate leht
Täheke
TeaterMuusikaKino
Vikerkaar
Looming