Piiblite koguja pärand

Toomas Jürgenstein

Näitusel on tajuda, kuidas ajaloolised pinged on lõimunud tervikpildiks.Jaan Paruski ajalooliste eestikeelsete piiblite kogu näitus „Alguses oli Sõna” Mikkeli muuseumis kuni 2. III, kuraator Kerttu Männiste.

Jaan Paruski kollektsioon sai alguse soovist pakkuda nõukogude ajal kaitset kultuurilooliselt väärtuslikele trükistele, peamiselt piiblitele, kuid ka jutluse- ja lauluraamatutele. Kogus on peaaegu kõikide eestikeelse piibli numereeritud trükkide näiteid. Asjast sügavalt huvitatule võiks soovitada lugeda enne näitusele tulekut Toomas Pauli ülipõhjalikku „Eesti piiblitõlke ajalugu”, kus saab hankida mitmete näitusel eksponeeritud piibli väljaannete tekke ja tausta kohta lisateavet.
Näituse avamine langes mitmete piibliga seonduvate sündmuste ja info avalikustamise aega, mis aitavad ka näitust mõtestada. Nimetan neist eelkõige kahte: Eesti Piibliseltsi juubelit ja 2011. aasta rahvaloenduse andmeid Eesti elanike usuliste eelistuste kohta.
Möödunud aasta juunis tähistas Eesti Piibliselts oma 200. aastapäeva. Piibliselts on olnud tihedalt seotud ka mitmete Jaan Paruski kollektsiooni kuuluvate piibli väljaannete trükkimise ja levitamisega. See selts on ikka toetanud piiblialast haridust ning nende juubeli puhul valminud lühifilmis „Piibel Eestis” on kokku võetud piibli mõju eestlastele.1 Lõike sellest filmist on kasutatud ka Jaan Paruski piiblite näitusega seotud piibliseltsi üritustel. Näitus „Alguses oli Sõna” lisab juubeliüritustele, kus fookuses oli ehk pisut enam seltsi ajalugu, uued piibli väljaanded, pühakirja levitamise ja usulise sõnumi kuulutamise laiema kultuurilise tausta, kust koorub välja piibli ühiskondliku mõju analüüs ja pühakirjaga seotud kunstiväärtuste tähtsus. Igatahes pakuvad piibliseltsi juubeliaasta üritused ja näitus „Alguses oli Sõna” teemast huvitutele meeldiva sünteesi: antakse edasi piibli sõnum, teiselt poolt aga valgustatakse selle osa ja mõju Eesti kultuurile.
Teise sündmusena nimetaksin 2011. aasta rahvaloenduse andmeid Eesti elanike usklikkuse kohta: tõdeti, et kindlat usku peab omaks alla 30% rahvastikust, neist kristlasi on umbes 28%.2 See aga tähendab, et neid, kes on piibliga iga päev usu kaudu seotud, pole palju. Siiski tahan seoses rahvaloendusega tuua välja ühe kõneka nüansi. Tartu ülikooli emeriitprofessor Ene-Margit Tiit, kes on rahvaloenduse andmetega ehk kõige põhjalikumalt kursis, kirjutab: „ …niihästi õigeusku kui ka luterlust peavad omaks pigem kõrgema kui madalama haridustasemega inimesed, kusjuures see seaduspära ilmneb peaaegu kõigis vanuserühmades.”3 See väide on hästi kooskõlas uuringufirma Saar Poll juhi Andrus Saare kommentaariga Eesti religioossuse kohta: „Valitseb väga selge tendents: mida madalam on inimeste haridus, seda suurem on tõenäosus, et nende hulgas on rohkem mitteusklikke inimesi. Usklike seas on aga kõige suurema osakaaluga kõrgharidusega inimesed. See puudutab ka koguduste liikmeid: koguduste liikmete hulgas on kõrgema haridusega inimeste arv suurem kui ühiskonnas keskmiselt.”4 Niisiis on Eestimaa usklik inimene tihti ka haritud. Ehkki olla usklik ei tähenda veel tingimata huvi piibli vastu, peab tõenäoliselt eeldama, et usuliste teemade suhtes tõmmet tundev inimene ei rahuldu piiblinäituse puhul lihtsakoelise sõnumi või ekspositsiooniga. Sellest lähtuvalt on hea meel tõdeda, et näitusega seotud haridusprogrammides ja üritustel pole tehtud hinnaalandust: need on mitmekesised ja vastavad iseseisvat edasimõtlemist eeldavate inimeste ootusele. Tähtsusetu pole ka asjaolu, et haridusprogramme ja üritusi on nii eesti kui vene keeles.
Piiblite kogule lisab väärtust ja ka teavet Eesti kunstimuuseumi ja Tartu ülikooli raamatukogu kogude ajalooline graafika. Paljus seondub see otseselt eestikeelse piibli ajalooga. Olgu näiteks tundmatu XIX sajandi kunstniku tehtud krahv Nicolaus Ludwig von Zinzendorfi portree, mis tuletab meelde portreteeritu edukaid püüdeid leida esimese eestikeelse piibli trükkimiseks raha. Või siis Adolph Friedrich Kunika litograafialeht Martin Lutherist (umbes 1820), kus luterlik usuisa on kujutatud umbes 60aastasena. Kui otsida sellest pildist kaudseid seoseid Eesti ja käsitletava näitusega, siis vaid paar aastat nooremana kirjutas Martin Luther kirja Georgius Scarn­brusele (asub Eesti ajalooarhiivi EELK Jaani koguduse fondis). Martin Luther on nimetanud Scarnbrust auväärseks meheks ja kõige kallimaks vennaks. Kirjas jääb mulje, et Scarnbrusel on mure, milles Martin Luther näeb kuradi sepitsust. Usuisa on andnud talle mitmeid soovitusi, kuidas käituda. Käitumisõpetuste hulka kuulub loomulikult ka soovitus lugeda piiblit: „Aga suhtle teistega, räägi, loe koos nendega evangeeliumi, psalme. Kui tahad kuradit võita, tuleb vaeva näha, nende juurest, kes käed rüpes raskusi väldivad, ta ise ei lahku” (Kai Tafenau tõlge).5
Kujutava kunsti ja kirjatähe suhteid on eri aegadel pingestanud ikoonipurustamine ortodoksi maailmas ja ka pildirüüsted Lääne-Euroopas. Näitusel aga on tajuda, kuidas kunagised pinged on pigem lõimunud tervikpildiks. Näiteks TÜ raamatukogu esimese direktori Karl Morgensterni (1770–1852) kogust pärit Raffaello Morgheni (1758–1833) vasegravüürid „Teoloogia” ja „Poeesia”, Raffaeli Vatikani maalide graafikatehnikas repro­duktsioonid, harmoneeruvad näitusel protestantliku graafikatraditsiooniga. 
Piibelliku õppimise ideaalina on sageli viidatud Matteuse evangeeliumi manitsusele: „Ärge koguge endale aardeid maa peale, kus koi ja rooste neid rikuvad ja kuhu vargad sisse murravad ja varastavad. Kogude endile aardeid taevasse, kus koi ja rooste neid ei riku ja kuhu vargad sisse ei murra ega varasta” (Matteuse 6: 19-20). Jaan Paruski piiblite kogu ning EKMi ja TÜ raamatukogu graafika näituse võibki võtta kokku tsiteeritud kirja ja artikli alguses viidatud Koguja raamatu sümbioosina. Sellisena aitab see igati kaasa Eesti kultuuri ühe olulise tahu tutvustamisele.

1 Vaata ka Vootele Hansen, „Piibel Eesti filmilinal”, Sirp, 22. VIII 2013.
2 Ene-Margit Tiit, „Eesti elanike suhtumine usku rahvaloenduse andmetel”, Eesti kirik, 25. IX 2013.
3 Ibid.
4 Andrus Saar, „Tolerantne mittetolerantne maailm”, Postimees, 27. II 2011.
5 www.ra.ee/et/17637.

Kui sulle meeldis see postitus jaga seda oma sõpradega

[LoginRadius_Share]
 

Leia veel huvitavat lugemist

Värske Rõhk
Hea laps
LR
Keel ja kirjandus
Akadeemia
Kunstel
Muusika
Õpetajate leht
Täheke
TeaterMuusikaKino
Vikerkaar
Looming
Müürileht