2004. aasta arhitektuurikonkursid

Urmas Oja

Tallinn ei korralda avalikke arhitektuurikonkursse 2004. aasta ei olnud arhitektuurivõistluste poolest tihe aasta. Konkursse oli alla kümne. Huvi väheste võistluste vastu oli ikkagi küllaltki suur. Auhinnalistele kohtadele tulnud tööde nimekirja vaadates hakkavad sageli silma ikka samad noored arhitektid. Osa neist on juba mitu aastat konkurssidel kätt proovinud ja nüüd on ?üriid nende ponnistuste vilju ka tunnustanud. Samas on saanud preemiaraha ka mitmed alles õppivad arhitektid, kes tulevikus kindlasti veel tihedamini töid esitavad. Võistlused olid erinevad, igast valdkonnast võis midagi leida: maanteemuuseumi välialadele otsiti maastikuarhitektuurset lahendust, Tartu kesklinna planeeriti kvartalit, Pärnu vajas kergejõustikumanee?i ning äri- ja eluhoonet Aida tänavale, Lääne-Virumaa alevik Sõmeru sai põneva keskusehoone kavandi.

Suhteliselt jahe osavõtt oli Veneetsia IX rahvusvahelise arhitektuuribiennaali ?Metamorfoosid? raames eksponeeritava eesti kaasaegse arhitektuuri näituse ideekonkursist, kuid võidutöö ? hobusekujuline peldik tekitas Itaalias siiski piisavalt lärmi, et kodueestlastes rahulolu esile kutsuda.

Väheste arhitektuurivõistluste tõttu paistavad tänavu rohkem kui muidu välja parima betoonehitise, puithoone ja tellisekasutuse konkurss, mille korraldamise initsiatiiv on tulnud materjaliliitudelt, et propageerida materjalide kasutamist ja levikut. Kui parima puithoone konkursil esitati peaaegu 50 objekti ja lahendust, siis parima tellisekasutuse konkurss sai vaid  kuue esitatuks loetud objektiga eriti kammerlik. Asi on tõenäoliselt selles, et arhitektid ei tihka miskipärast väga ise oma maju esitada, ja nii jäävadki paljud pretendendid nominentide hulgast välja. Nii antigi välja vaid esimene ja teine preemia, vastavalt Tiit Trummalile ja Raine Karbile. 2003. aasta parimaks betoonmajaks kuulutati Emil Urbeli Viimsi tuulisele merekaldale projekteeritud puhas betoonvilla, eraldi tänu pälvisid ka selle hoone täpse ja kvaliteetse betoonitöö eest vastutavad firmad. Viimase kahe aasta parima puithoone konkursil tõusis esile Aivo Schultsi projekteeritud suhteliselt tagasihoidlik ridamaja Tallinnas Kristiine linnaosas, mille puhul kiideti arhitekti initsiatiivi puidu kasutamisel üsna suure mahuga hoone juures ja fassaadide elavat liigendust. Eesti Metsatööstuse Liidu eestvõtmisel korraldatud konkurss oli neist kolmest suurejoonelisim üritus, mis päädis piduliku üritusega vastrenoveeritud Tallinna lennujaama vanas hoones.

 

Põnevam konkursitulemus on Sõmeru keskusehoone

Omapärane konkurss oli tänavu Eesti maanteemuusemi enam kui kuue hektari välialade maastikuarhitektuurse lahenduse leidmiseks. Konkursil osalejad pidid arvestama muuseumi arendajate sooviga, et muuseumist kujuneks lisaks Eestimaa teede ja teedeehituse ajalugu ning sellega seotud materjale tutvustavale kohale ka juhuslikule möödasõitjale meeldiv peatuse- ja puhkusekoht ning kohalikele elanikele kooskäimise koht. Omapärase institutsioonina suutis maanteemuuseum tekitada piisavalt palju huvi. Võidutööks nimetas ?ürii Margit Kärneri projekti ?Seiklus maal ja õhus?. Tõenäoliselt suudabki realiseeritav võidutöö muuta Eesti tee-ehituse ajaloo seikluslikuks nii juhuslikule möödasõitjale kui kohalikule elanikule: töö tugevuseks tunnustati muuseumiala mitmekülgseim kasutus, maastikku sobituvate tegevusruumide ja tegevuste rohkus, terviklik lahendus, paindlik elluviimine ja hõlbus arendatavus.

Tartu linna korraldatud kesklinna kvartali planeerimise konkurss tekitas palju furoori ja oli põnev väljakutse osalejatele, sest analoogset, kohaliku omavalitsuse korraldatud konkreetse kvartali avalikku planeeringukonkurssi ei ole kerge meenutada. Esikoha pärast oli tihe rebimine, kahjuks ei ole teada, kas ja kuidas võistlustöö ?Õnneloomus? realiseeritakse.

Ühe maja konkursse mahtus ajaloolisesse ELi ja NATOga liitumise aastasse vaid kolm. Kevadel selgus, et Pärnu linn eelistab teistele võistlustöödele Ralf Lõokese ja Karli Luige kergejõustikumanee?i võistlustööd ?Põhjavalgus?, mis meenutab vormilt üsna otseselt XIX sajandi hammaskatusega tööstushooneid, kuid on sisuliselt ja majanduslikult asjatundjate hinnangul dünaamilisematest ja keskkonnaga rohkem suhestuvatest töödest otstarbekam. Jääb vaid loota, et see ka valmis ehitatakse, sest Pärnu eelmine võimlakonkurss ? objektiks kesklinna koolide kergejõustikumanee? ? sünnitas küll huvitava teose, kuid selle ehitusmaksumus on järelarvutuste käigus lausa mitmekordistunud, mistõttu pole tänaseni krundil lillegi liigutatud.

Andres Lemberi elegantne ning lihtne äri- ja eluhoone konkursi võidutöö ?Hanani? oli teiste esitatud tööde hulgas väga kaalutletud arhitektuuriga. See võistlus tõi nähtavale, kuidas arhitektid sooviksid just lihtsalt majade konkurssidel tihemini osaleda. Esitatud töödes oli tihti üritatud väikelinna pisikesele krundile tekitada eriti keerulisi ja uhkeid mahte, mis sobiksid idee poolest palju suurejoonelisemasse keskkonda. Selles on loomulikult süüdi eelkõige Tallinna linn ja pealinnas baseeruvad, välismaa rahadega sehkendavad kurjad kinnisvaraarendajad, kes avalike arhitektuurivõistluste asemel sageli kutsutud konkurssegi läbi ei vii, olgu arenduse asukoht kui tahes vastutusrikkas kohas. Millega muidu seletada asjaolu, et aastal 2004 ei olnud Godzillana Eesti tsentraliseerimises süüdistatud Tallinnas vaja mitte ühtegi avalikku arhitektuurikonkurssi korraldada? Selge see, et ideid on kõik kohad täis, arhitektidel pea töötab, aga kui aasta põnevaim konkursitulemus on hoopis Ralf Lõokese ja Maarja Kase (nende nimed esinevad ka kõige tihedamini konkurssidel osalejate nimekirjades Andres Lemberi kõrval) ?Kõrreline? keskusehoone Sõmerus, siis on see regionaalpoliitiliselt muidugi tore, ent samas siiski veidi kurb, sest ehitatakse ju siiski enim pealinnas. Loodetavasti õnnestub järgmisel aastal näha rohkem konkursse nii linnas kui maal, nii era- kui avaliku sektori korraldatuna.

Kui sulle meeldis see postitus jaga seda oma sõpradega

[LoginRadius_Share]
 

Leia veel huvitavat lugemist

Värske Rõhk
Hea laps
LR
Keel ja kirjandus
Akadeemia
Kunstel
Muusika
Õpetajate leht
Täheke
TeaterMuusikaKino
Vikerkaar
Looming