XXI muusikatriaad – viimast korda selle nime all

Maret Tomson

Tänavust Viljandi kultuuriakadeemia üliõpilaste konkurssi reklaamiti lausega „Viimane triaad – ära maga maha!” ja see ei olnud reklaaminõks. Muusikaosakonna juhataja Tuulike Kivestu sõnul vajab triaad muutmist: aeg on teinud oma töö, eesmärgid ja ülesanded on vaja uuesti läbi mõelda, sest ürituse formaat on püsinud kaua muutumata. Muusikatriaad on üks pikima ajalooga VKA korraldatav sündmus, mis kasvas välja omaaegse kultuurikolledži levimuusika eriala päevadest ja toimus esmakordselt 1993. aastal. Sel korral, 10.–12. IV toimus kõik traditsioonilisel kujul, märkimist väärib korraldajate (projektijuht Hannele Känd ja kultuurikorralduse eriala tudengid) väga hea töö, alates reklaamist ning lõpetades väga täpselt alanud ja sujuvalt kulgenud kontsertidega. Kuigi triaad (nimetus tuli 2003. aastal kolmest toona õpetatud – jazz-, pärimus- ja kirikumuusika suunast, viimase asemel on praegu koolimuusika) koosnes mitmekülgsest ja mitmepäevasest programmist, alustaksin kõige tähtsamast ja oodatumast – noore muusiku võistlusest. Finaali oli pääsenud kümme tudengit ja nad astusid üles kolmes kategoorias: omaloominguline pala, pärimusmuusika seade ja sooloesinemine. Kolm tundi kestnud kontsert sisaldas tasemelt erinevaid teoseid ja esitusi. Oli tagasihoidlikku loomefantaasiat, ebakindlust pillide ja vokaali käsitluses, aga ka säravaid ettekandeid ja sisukaid lugusid. Üldmulje jäi positiivne: kõiki esinejaid iseloomustas rõõmus musitseerimistahe.

Triaadi grand prix’ (IS Musicu 500eurone kinkekaart) võitis jazzmuusika tudeng Taavi Toomsalu, kelle sooloesitus saksofonil (Brad Mehldau’ „Don’t be sad”) paistis silma tehnilise kindlusega ning pärimusmuusikaseade („Rumala isa peatükk” Vigala kihelkonnast) oli igati stiilne ja maitsekas. Omaloomingulises palas „Nähtumus” paelus laulja (Kristjan Ilumäe) ja saksofoni (T. Toomsalu) kõnekas duett. Parima omaloomingu preemia (tänavuse Viljandi pärimusmuusika festivali kaks passi) sai jazziüliõpilane Maria Gertsjak lauluga „Hetk, kus olin”. Parim soololugu läks jagamisele kahe laulja vahel: Laura Junson (Ross ja Grey, „Twisted”) ning Maria Gertsjak (Arlen ja Harburg, „Somewhere over the rainbow”). Kumbki sai Eesti Esitajate Liidu 180eurose stipendiumi enesearendamiseks.

Lisaks andis žürii koosseisus Hanna-Liina Võsa, Helena Tulve, Lembit Saarsalu, Mart Soo ja Tarmo Noormaa eriauhindu: Eesti Pärimusmuusika Keskuse eripreemia pärimuse seadjale Kaisa Nõgesele (esinemisvõimalus suvisel Viljandi festivalil), Helena Tulve eripreemia Vootele Ruusmaale (individuaalne kompositsioonitund H. Tulvelt) ja Mart Soo „muheduspreemia” Riina Reismaale (Weekend Guiter Trio CD). Igal aastal valitud publiku lemmiku tiitli sai sel korral Taavi Toomsalu.

Lõppkontserdi järel küsisin Lembit Saarsalult, kes oli juba mitmes kord žüriis, mille poolest erines tänavune triaad eelmistest?

Lembit Saarsalu: Esinejaid oleks võinud rohkem olla. Tartu muusikakoolist on siia tulnud meie õpilasi edasi õppima, neid oleks tahtnud ka laval näha. Ei kuulnud tõelisi bände, aga – see annab rohkem võimalusi ja arranžeerimise kogemusi. Edaspidi peaksid tudengid veel suuremat tähelepanu pöörama intonatsioonile – nii lauljad kui pillimehed. Ilma saateta soololaulu esitusega saavad ainult professionaalid hakkama, tudengitelt on seda palju nõutud, selle jätaksin edaspidi ära. Tegelikult on tore, et niisugune päev muusikaga on olemas – see ei tohiks lõppeda. Edaspidi peaks üritust laiendama üle Eesti.

Palusin ka Helena Tulvel jagada muljeid tänasest võistluskontserdist.

Helena Tulve: Mulle pakub rõõmu näha, kuidas noored suhestavad end loominguliselt. Kõige huvitavam on mulle siin pärimusmuusika aspekt. Pärimusmuusika elabki ettekandes, siis, kui seda reaalselt mängitakse kas seadetena või algsel kujul. Tähtis on, et ta tänapäeva inimestele midagi ütleks, puudutaks ka noori inimesi. Autentset viisi peab säilitama, aga see ei välista, et sellest midagi muud tehakse. See on nagu savi, millest noored oma identiteeti ehitavad ja nii oma hinge avardavad. Pärimusse on salvestatud suur tarkus. Noored annavad seadetes edasi oma esimest kokkupuudet, seda erilist vibratsiooni, vanemas eas see suhe muutub. Pärimuse muusikaline ja sõnaline tekst kasvatab sisemiselt. Tähtis on, et noored oleksid sellega kokkupuutes.

Milline on teie kompositsioonialane nõuanne üliõpilastele?

H. T.: Kui ansamblis on palju mängijaid, on vaja läbi mõelda kõlaline tasakaal, et ükski pill ei jääks varju. See on instrumenteerimise probleem. Vormiliselt olid lood hästi tasakaalustatud, oli üllatusi, vimkasid ja käänulist lähenemist, mis hoiab kuulaja tähelepanu. Seadete puhul rõõmustas nutikus, nauditav lihtsus. Oli mängulusti, delikaatsust, uut valgust materjalile ja respekti vana viisi vastu.

Võistluskontserdi kõrval, mis on alati olnud kõige rahvarohkem, oli mitmeid teisigi triaadi raames toimunud ettevõtmisi: koolikontsert, õppejõudude (Villu Veski, Ain Agan, Juhan Suits jt) esinemine džässiklubis ning filmiõhtu. Eriti väärib esiletoomist Kaire Maimets-Voldi ettekanne „(Üles)tähendusi muusikast”, mis sai teoks kohvik Fellini „Semiosalongis”. Muusikateadlane arutles teemadel, kas muusika tähendab midagi või on see suletud süsteem? Kas sellega kaasnevad mingisugused semiootilised tähendused? Miks üks muusikateos meeldib ja teine mitte? Mis kõnetab kuulajat kõige enam? Rohkete näidetega illustreeritud loeng pakkus kuulajatele huvi ja ärgitas veel hiljemgi arutlema.

Muusikatriaadi lõppedes jäi kõlama mõte, et 1993. aastast alguse saanud ettevõtmine ei tohi päriselt hääbuda. Millisel kujul ja milliste eesmärkidega on tulevased konkursid, see selgub juba järgmisel õppeaastal.

Kui sulle meeldis see postitus jaga seda oma sõpradega

[LoginRadius_Share]
 

Leia veel huvitavat lugemist

Värske Rõhk
Hea laps
LR
Keel ja kirjandus
Akadeemia
Kunstel
Muusika
Õpetajate leht
Täheke
TeaterMuusikaKino
Vikerkaar
Looming