„Vocalissimo” taasavanes debüüdiga

Allan Vurma

Sarja „Vocalissimo” avakontsert: Monika-Evelin Liiv (metsosopran) ja Ralf Taal (klaver) 12. IX Tallinna raekojas. „Vocalissimo” seitsmeosalist sarja Tallinna raekojas alustas sel hooajal metsosopran MonikaEvelin Liiv, partneriks pianist Ralf Taal. Hingates ühte rütmi tempoka maailmaga, mahtus XX  sajandi alguse heliloojate, geniaalse venelase Sergei Rahmaninovi ja hispaanlase Manuel de Falla lauludest koosnev kaheosaline kava kenasse tunnikesse laupäeva õhtupoolikust. Muusika mõjub mitut moodi – ka üksnes kõla iseenesest saab vallata kuulaja meeled. Monika-Evelin Liivi esitust panebki nautima juba tema väga hea oskus heita hääl täpselt ja säravalt ning ilma näiva pingutuseta lendama.

 Asjaosalised tunnevad selles Mati Palmi mõju,  kes on noorele lauljatarile olnud akadeemiline mentor: lauljadiplom meie muusikaakadeemiast 2007. aastal on veel üsna värske. Kontserdi avaloos, Rahmaninovi tungliktõtlevalt kujundatud „Vokaliisis” kinnitas Liiv oma võimet viia kindla veenvusega läbi muusika dramaturgiline liin ning demonstreeris hääle suure ulatuse kõlalist ühtlust ja selle sujuvat painutamisoskust messa di voce’s. Ka järgnenud romansside „Öö hääletus salapäras”  ja „Ma oma õnnetuseks armusin” hoogne metalne helk kulges heas muusikalises vormis, leebemaid värve kuulsime romansis „Sirel”. Ralf Taal mängis initsiatiivikalt ja veenva tehnilise üleolekuga.

Klaveripartneri täismõõduline roll tuleneb Rahmaninovi muusikast enesest, eeldades kontsertpianisti täit virtuooslikkust. Puhuti kaldus kaal ehk isegi liialt pianisti poole, kuid enamjaolt osutus tema saade mõjusalt veenvaks, eriti näiteks tehniliselt väga ägeda  „Kevadveed” puhul, mis moodustas orgaanilise ansambli lauljatari oskuslikult kujundatud meeleolu voogamisega. Liivi ja Taali koostööd iseloomustab pigem instrumentaalne võti muusika edasiandmisel: lood vormuvad eelkõige muusikakooskõlade abstraktse tunglevusloogika põhjal.

Teine suund kammerlaulude esitamisel, mille poole liikumiseks leidunuks samuti ruumi, seab esmatähtsaks poeesia, siis on muusika roll pigem anda sõnades väljenduvale mõttele ja tundele sügavam reljeefsus. Võimalusi suhtuda heasse vokaaltehnikasse kui emakeelde – mis iseenesest pole tähtis, kuna seda vallatakse – ning julgeda uppuda vaid seisunditesse ja olukordadesse, millele laulud vihjavad, pakkusid muidugi ka kontserdi teises pooles de Falla võrratud seitse rahvalaulu. Monika-Evelin Liiv on olnud kahel viimasel aastal seotud Jette Parkeri noorte artistide  programmiga prestiižika Inglise Kuningliku Ooperi juures. Londoni Covent Gardeni juhendajate abiga on lauljatar lihvinud mitu rolli, samuti laulnud seal väiksemaid rolle – tõenäoliselt seni ainsa eestlasena – koos maailma parimatega nagu Dmitri Hvorostovski ja Jonas Kaufmann. Loodame, et ka Estonia teater ei lase võimekaid noori silmist laia maailma, nii nagu see on juba kahjuks juhtunud nii mõnelgi puhul. 

Kui sulle meeldis see postitus jaga seda oma sõpradega

[LoginRadius_Share]
 

Leia veel huvitavat lugemist

Värske Rõhk
Hea laps
LR
Keel ja kirjandus
Akadeemia
Kunstel
Muusika
Õpetajate leht
Täheke
TeaterMuusikaKino
Vikerkaar
Looming