Visioon Wagnerist

Diana Liiv, pianist

Mis sobiks suvepealinna kultuuriellu paremini kui vabaõhuetendus? See ongi suviti väga armastatud žanr, kuid millegipärast on muusikateatri vabaõhuetendusi Eestis suhteliselt vähe. Festival „Suveaaria” toimub Pärnu Vanalinna õuel aastast 2007, seega neljandat suve, mis lubab juba rääkida noorest traditsioonist. Tänavu olid festivaliprogrammis lisaks Wagneri galakontsertetendusele veel  installatsioonooperite sarjas „Kataloog” „Hullumisstseene kvaliteetooperitest” I ja II, muusikateatri etendus „Naine” (lavastaja Liis Kolle) ning kontserdid „Bach Pärnus”, „Hans Pärnus” ja „Suveaariaid”.   

7. augusti hilisõhtul esitas Repoo Ensemble – Kai Kallastu (sopran), Atlan Karp (bariton), Liina Lill (klaver), Andrus Kallastu (muusika juht, klaver, elektroonika – stseene Richard Wagneri ooperitest „Parsifal”, „Nürnbergi meisterlauljad”, „Tannhäuser” ja „Valküür”. Repoo Ensemble’ile oli Wagneri lavastamine suur väljakutse ja julgustükk, sest repertuaarivalik oli äärmiselt nõudlik ja Eestis vähe esitatud. Arvan, et nii mõnelgi külastajal võis  kerkida küsimus, miks seda tehti just sellisel moel – nappide vahenditega, kuid siiski lavastatult. Aga mulle oli see etendus elamuslik. Vastupidiselt kontserdile hakkavad etendusel lisaks puhtale muusikale kaasa mängima paljud muud (välised) tegurid, elamust pakub ka keskkond – aeg, ruum ja vorm. Pärnu Vanalinna õu, mida raamib enam kui saja-aastase põhikooli u-kujuline hoone, on muusikalavastuseks äärmiselt hea paik. Kaasa mängivad nii hoovis  tekkiv suurepärane akustika kui ka efektselt kajav teise korruse trepikoda, mille suurtest pärani akendest nägi samuti mõnd etenduse osa. Juba hoone ise pakub rohkelt häid lavastuslikke lahendusi, rääkimata romantilisest ajaloolisest atmosfäärist – osa lavakujundaja tööst oleks justkui juba ette ära tehtud. Sellele „eeltööle” lisatud lavakujunduslikud elemendid olid minimalistlikud, kuid mõjusad: ühelt poolt väike puitalus ning kuubik, teiselt poolt  suur valge poodium, mis vastavalt olukorrale kujutasid kord kingsepp Hansu („Nürnbergi meisterlauljad”) töölauda, kord Brünhilde („Valküür”) uneaset. Muljet avaldasid ka tegelaste kostüümid. Vabaõhulavastusele sobivalt lisas kohati efekti ka suhteliselt tugev tuul, mis lehvitas dramaatiliselt nii kostüümihõlmu kui ka pea kohal rippuvat „lage”.   

„Dramaatilisus” on ka tabav märksõna sopran Kai Kallastu esituse kohta. Pärnus elav ja tegutsev, põhiliselt Soomes hariduse omandanud ning end Viinis Irina Gavrilovitši ja Eva Blahová juures täiendanud lauljatar on tõeline Pärnu pärl. Võiks vist öelda, et laiale avalikkusele tundmatu pärl, seda kõnesoleva etenduse  järel küll täiesti teenimatult. Kallastu oskab oma rikast häälematerjali hästi valitseda. Tema Wagneri esitus imponeeris: tehniliselt laitmatu, muusikaliselt kaasakiskuv, peen ja nüansirikas, samas aga väga jõuline ja temperamentne. Mõjuv oli ka tema lavaline olek ja näitlejameisterlikkus.   

Vanemuise solist Atlan Karp on samuti Soome kooliga, lõpetanud Sibeliuse akadeemia Jorma Hynnineni ja Pekka Kähköneni juhendusel. Temalegi ei valmista Wagneri esitamine probleeme: ta on ilusa, sooja ja pehme tämbriga bariton, tema hääl on ühtlasi nii särav ja võimas kui ka Wagneri laulmiseks sobilikult paindlik. Veidi kahju, et solistid laulsid noodist,  mis olnuks kontsertettekande puhul loomulikum, lavastuses andnuks peastlaulmine rohkem dramaatilist vabadust. Kuid nüüdki oli etendus mitmekesine, hästi läbi mõeldud ja teostatud.   

Wagneri orkestripartiid esitasid klaveriseadena Liina Lill ja Andrus Kallastu digiklaveril. Tegemist oli nähtavasti kompromissiga, mille tingisid napid vahendid. Oma ülesande täitsid saate esitajad aga auga – Wagneri klaveriseadet mängida on tõsine ülesanne ja visiooni orkestrist see lõi. Kohati sai kuulda ka klaverisaate vahele miksitud orkestrikatkendeid, mis oli ootamatu, kuid meeldiv, tekitades  küll veidi naljaka „degusteerimise” tunde. Repoo Ensemble’i Wagneri esitus polnud sugugi mingi tagurpidi pööratud performance, nagu võiks eeldada ansambli nimest (Repoo – tagurpidi Ooper). Lauljate, muusikalise kujunduse ja lavastuse osas täitis see kõrged professionaalsed kriteeriumid, jääb vaid loota, et orkestripartii hea visioon asendub kord sobilikult suurema ja võimsama koosseisuga, mida Andrus Kallastu juhataks kindlasti suurepäraselt. 

 

Kui sulle meeldis see postitus jaga seda oma sõpradega

[LoginRadius_Share]
 

Leia veel huvitavat lugemist

Värske Rõhk
Hea laps
LR
Keel ja kirjandus
Akadeemia
Kunstel
Muusika
Õpetajate leht
Täheke
TeaterMuusikaKino
Vikerkaar
Looming