Vana muusika, kuid uues ajas

Maret Tomson

Kirikumuusiku-muusikaõpetaja X erialapäevad Viljandi kultuuriakadeemias. 6. ja 7. mail toimusid Viljandi kultuuriakadeemias kirikumuusiku-muusikaõpetaja X erialapäevad. Seekordne teema ?Vana muusika uues ajas? tulenes muusikaosakonna juhataja Neeme Punderi sõnul sellest, et kultuuriakadeemia õppesse on viimasel aastal lisandunud vanamuusika suund. Selle muusika harrastamine on muutunud koolides populaarseks ja õpetajad vajavad pidevalt täiendamist. Erialapäevadel arutletigi küsimuste üle: mida on vanamuusikal öelda tänapäeva inimesele, mida annab see kaasaegsele pilliõpetusele, kuidas on kultuuri mõjutanud kiriku- ja rahvamuusika kokkupuutepunktid jpm.

 

Continuo-mängust organisti töös

 

Sel teemal rääkis EMA õppejõud Imbi Tarum. Continuo-mänguks nimetati baroki ajal igasugust saadet. See on nii saatmisel kui ka improviseerimisel oluline oskus, mis eeldab head kõrva, reaktsiooni ning põhjalikke teadmisi harmooniast. Lektor tõi välja oreli- ja klavessiinisaate erinevusi, mis tuleneb nende pillide kõlalistest iseärasustest. Ta rõhutas, et continuo-mäng ei koosne ainult akordidest, vaid saatja peab nagu dirigent kogu ansamblit koos hoidma. Hea mängija suudab solistide võimalikele eksimustele kiiresti reageerida ja need märkamatult siluda. Sisukat loengut ilmestasid tsitaadid vanadest traktaatidest ning rohked muusikalised näited nii lektori enda esituses kui heliplaatidelt.

 

Klavikordi kiituseks

 

Sibeliuse akadeemia vanamuusikaprofessor Pekka Vapaavuori kõneles klavikordi kasutamisest XVIII sajandil ning tänapäeval. Kui 1950. aastatel hakati vanu pille taas kasutama, arvati, et klavikord on oma vaikse hääle tõttu nüüdisajal kõlbmatu. Viimasel ajal on huvi tema vastu tõusnud just pedagoogikas. Vanasti peeti klavikordi tähtsamaks õppepilliks klahvinstrumentide hulgas. Selle abil õpetati muusikalist mõtlemist ning alles siis mindi klavessiini või oreli taha. Lisaks sellele oli klavikord praktiline pill organistidele. Vapaavuori kasutab klavikordi ka tänapäeval oma õppetöös, kuna leiab, et see on õige võti barokk- ja klassitsistliku muusika mõistmiseks. Tema sõnul äratab see nõudlik pill kõrva teravalt kuulma ning õpetab sõrmeotsa tunnetama ja kätt vabastama. Tal on isegi teraapiline mõju: kui käsi on üle mängitud, saab selle abil välja selgitada, millised lihased on pinge all.

Sibeliuse akadeemia rahvamuusika õppejõud Heikki Laitinen kõneles soome vaimulikest rahvalauludest. Ta võrdles barokkmuusika ja rahvalike laulude esitamist. Mõlemas olid tähtsad pigem väikesed detailid kui tervik, olulisim sündis mikromaailmas, s.t fraasides, puudus terviklik pulss, valitses vabadus mõttele ja sõnadele. Rahvalikus laulumaneeris kasutati palju spontaanselt tekkinud heterofooniat. Lektori eestvedamisel lauldi koos mitmeid soome keskaegseid vaimulikke regilaule.

 

Õpitoad

 

Sibeliuse akadeemia õppejõud Mikko Korhonen viis Pauluse kiriku oreli taga läbi põneva loengkursuse improviseerimisest. Ta näitas, kuidas kohapeal luua tantsusüite, passacaglia?sid, fantaasiad jt vanu vorme. Võrdlusena demonstreeris ta improviseerimist ajaloolistes stiilides. Korhoneni esituses sündis see nii kergelt ja loomulikult, et jäi mulje ? improviseerimine, see on ju imelihtne! Mõned julgemad said ka ise proovida ja veenduda, et kõik ei tulegi nii ladusalt välja kui meistri sõrmede all. Igal juhul saadi siit julgust ja indu asjaga edasi tegelemiseks.

Neeme Punderi õpituba käsitles vanamuusika õpetamist lastele. Siin osalesid Tallinna stuudio Sonare ja Viljandi muusikakooli õpilased, kes õppisid katkendeid Monteverdi ooperist ?Orpheus?. (See teos tuleb ettekandele tänavusel Viljandi vanamuusikafestivalil.) Punderi sõnul on oluline anda lastele jõukohane ülesanne, mida võimaldab just varajane muusika. Siin saab kaasata eri mängutasemega õpilasi, kes võivad lisaks ka laulda ja tantsida. Nii muutub muusika just nagu laste endi omaks ja pakub neile suurt huvi.

Noorte õpetamist pidas oluliseks ka Imbi Tarum, kes on olnud koos Neeme Punderiga Eesti vanamuusikaharrastuse hälli juures. Meenutades tollaseid aegu, ütles Tarum, et siis tuli kõik ise avastada ja leiutada, nüüd on meil kujunenud oma õppesüsteem, alates lastekoolidest kuni muusikaakadeemiani välja. Muidugi saab kõike veelgi süvendada ja põhjalikumaks muuta. Viljandi kultuuriakadeemia X erialapäevade loengud, õpitoad ja kontserdid andsid sellesse protsessi oma sisuka panuse.

Kui sulle meeldis see postitus jaga seda oma sõpradega

[LoginRadius_Share]
 

Leia veel huvitavat lugemist

Värske Rõhk
Hea laps
LR
Keel ja kirjandus
Akadeemia
Kunstel
Muusika
Õpetajate leht
Täheke
TeaterMuusikaKino
Vikerkaar
Looming