Võimalus luua sünergiaid

LIINA FJUK

Intervjuu MIDEMi klassikalise ja jazzmuusika osakonna direktori Cornelia Muchiga Hiljuti külastas Eestit, Lätit ja Leedut iga aasta alguses Cannes?is toimuva rahvusvahelise muusikamessi MIDEM klassikalise ja jazziosakonna juht Cornelia Much, kes leidis aega astuda läbi ka Klassikaraadio stuudiost, kus toimus järgmine jutuajamine.

Mis on teie Eestis käigu peamine eesmärk?

Lisaks faktile, et olen esimest korda Tallinnas ja täiesti vapustatud selle linna ilust, on siinkäigul väga sügav professionaalne põhjus. Kuna olen MIDEMi klassikalise ja jazzmuusika osakonna direktor, tulin siia, et kokku panna Baltimaade päev 2005. aasta MIDEMi jaoks. Tean, et kui räägime Balti päevast, siis võib see tekitada vastakaid arvamusi ja tean hästi, et Baltimaadest rääkides kõneleme eelkõige geograafilisest ja mitte kultuurilisest kokkukuuluvusest. Nii ma arvangi, et oleks huvitav rääkida kolme Baltimaa erinevustest nii kunstilisel, kultuurilisel kui keelelisel tasandil. Kolm Balti riiki võiksid end tutvustada inimestele, kes seda piirkonda ja selle osi ei tunne; kolmekesi võiks mõjujõud olla märksa suurem.

Nii et leiate, et järgmise MIDEMi jaoks peaks kolm Baltimaad koostööd tegema?

Jah. Kuigi see oleks ehk üle hulga aja esimene seda laadi koostöö. Arvan, et nüüd, kus need kolm maad on ühinenud Euroopa Liiduga, on olukord uus. Koostöö avaks kolmele maale uue perspektiivi ja oleks ergutav. Ja kuigi keegi võib öelda, et kõrvuti asetsevate maade koostööd segab konkurents, siis võib sama hästi vastu väita, et konkurents võib olla ka väga tervistav ja julgustav ning aidata luua koos uusi tegevusvaldkondi. Koostöö võiks välja kujuneda juba puht administratiivsest küljest ? tean, et kunstnikud teevad juba praegugi koostööd.

Milline on MIDEMi roll muusikaelus? Kas tegu on vaid muusikaäri promotsiooniga või on sel ka muu missioon?

MIDEM on maailma prestiiþseim, suurim ja tuntuim rahvusvaheline muusikaäri ettevõtmine. Tähistame järgmisel aastal oma 39. sünnipäeva ? võiks arvata, et meist on saanud juba vana elevant. Siiski oleme väga paindlikud. MIDEMil on esindatud kõik muusikastiilid rockist, popist traditsioonilise või maailmamuusikani ning jazzi ja klassikani välja, esindatud on ka tehnoloogiline pool. Tekitame muusika ümber suure sumina. MIDEMi tugev külg on see, et see on läbinisti rahvusvaheline, alati on kohal üle 90 maa. Osaleb umbes 10 000 asjatundjat, et üksteisega viie päeva jooksul kohtuda. Nende hulgas on salvestusstuudiote, CD-tootjate, kirjastuste ja festivalide esindajaid, klassikalise muusika poolt ooperi- ja orkestrimänedþere. See annab võimaluse teha väga erinevaid äritehinguid.

Te olete MIDEMi klassikalise ja jazzmuusika osa rahvusvaheline müügijuht. Millised on teie töö peamised tegevussuunad?

Aastaid on popmuusika osas tutvustatud avaõhtul mõnd konkreetset maad, nii on esile tõstetud Rootsit, Norrat, Taanit, Prantsusmaad, Hispaaniat, Itaaliat jne.

Sel aastal tegime esimest korda midagi sellesarnast ka klassikalise ja jazzmuusika osakonnas. Tutvustasime kahte maad: Ungarit ja Poolat. Mõlemad liitusid nüüd ka Euroopa Liiduga, nii et neil oli spetsiaalne huvi näidata end rahvusvahelisel muusikaturul. Nad tulid koos tuntud muusikutega, näiteks oli kohal kuulus ungari helilooja ja dirigent Peter Eötvös, meil oli tema auks kontsert. Nii Poolal kui Ungaril oli suur paviljon. Organiseerisime suure kontserdi Poola Raadio orkestriga ameeriklase John Axelrodi juhatusel suurepärase helilooja Wojciech Kilari muusikast ning tõime maailmaesiettekandele tema viimase sümfoonia ?Septembrisümfoonia?, mis pühendatud 11. septembri ohvritele. Õhtusel kontserdil esines andekas poola jazzlauljatar Anna Maria Jopek. Mõlemad maad olid näinud palju vaeva, et oma muusikat tutvustada: ühelt poolt kunstilisest küljest, kuid nende esinemist toetas tugevalt ka mõlema riigi valitsus. Kohal olid Ungari kultuuriminister, Poolast kolm ministrit: kultuuriminister, välisasjade aseminister ja integratsiooniminister. Mõlemad maad toetasid ideed, et muusika pole mitte lihtsalt kunst, vaid iga riigi jaoks tõeline majanduslik faktor, mis aitab oluliselt kaasa maa arengule.

Tasub ainult vaadata, kui suur on tegelikult muusikaäri kas või Eestis või mõnel teisel maal, olgu siis tegemist elava või salvestatud muusika tööstusega. Isegi kui siin praegu pole muusikaäri kõige paremal tasemel, siis pange tähele, kui palju töökohti see ikkagi juurde loob. Poola ja Ungari kohalolek oli oluline, et näidata poliitikutele ? kultuuriministrile, kindlasti ka majandusministrile, välisministrile ?, kui tähtsat rolli mängib muusikaäri rahvusvahelises majanduslikus infrastruktuuris. Arvan, et seda peaks rohkem näitama ka Eestis, samuti Lätis, Leedus kui ka Saksamaal ning teistes maades.

Kohtusite siin Eesti kultuuriministri Urmas Paetiga. Mis teemadel rääkisite ja milline oli tulemus?

Saada poliitikult positiivset tähelepanu on juba iseenesest hea tulemus. Meil oli teie noore dünaamilise kultuuriministriga väga spontaanne ja meeldiv kohtumine. See, et Eestil oli sel aastal MIDEMil oma boks, on väga hea algus. Minister suhtus positiivselt Eesti kohalolekusse nii möödunud MIDEMil kui tulevikus. Arutasime võimalusi, et võiks olla kaks boksi. Mõtleme kolme Balti riigi ühiste paviljonide peale: üks oleks rock-popmuusika ja teine klassikalise ning jazzmuusika jaoks. Tean, et Eesti Televisioon on käinud palju aastaid MIDEMil, et tutvustada oma uusi kultuuriprogramme. Kohtusin siin ka ETV peadirektori Ilmar Raagiga, kes oli samuti väga positiivselt häälestatud.

Eesmärgiks on näidata eesti muusikatööstust kõige kõrgemal rahvusvahelisel tasandil. Tähtis on näidata rahvuslikku toodangut rahvusvahelisele publikule ja rahvusvahelisele pressile. Meil on seal umbes 600 ? 700 ajakirjanikku eri maadest. Kui kohalikku toodet tutvustatakse rahvusvaheliselt, annab see julgust tootjatele ka jätkata ning uusi ideid arendada.

Kuidas teile tundub, kas Eesti muusikaorganisatsioonide juhid haakusid teie ideedega?

Jah, mul oli palju kohtumisi väga erinevate asutuste inimestega, nagu Eesti Kontsert, Rahvusooper Estonia, Eesti Muusika Infokeskus, Heliloojate Liit, Interpreetide Liit, Eesti Autorite Ühing. Mõned neist olid ka sel aastal MIDEMil ja neile avaldas muljet selle messi suurus ja võimaluste rohkus.

Teil on mitmeid tuntud ja suurepäraseid heliloojaid. Minu soovitus oli, et oleks huvitav teha algust noorte heliloojate konkursiga ning lasta kirjutada MIDEMil esinejate jaoks viie- kuni kümneminutiline kammerteos, mille maailmaesiettekanne võiks toimuda just MIDEMil rahvusvahelise publiku ees. Eesti Raadiole ja ETV-le võiks kontserdi üle kanda, see oleks sünergia võimalus.

Minu arvates on sünergia väga oluline. Rahvusvahelisel tasandil näen palju seda, et inimesed ei räägi üksteisega piisavalt, ei vaheta ideid. Igaüks leiutab uuesti. Kui alguses oleks ideid omavahel jagatud, oleks kokku hoitud palju aega ja raha, mida suunata uutesse projektidesse. Arvan, et kasutamata koostöövõimalusi on väga palju.

Kui sulle meeldis see postitus jaga seda oma sõpradega

[LoginRadius_Share]
 

Leia veel huvitavat lugemist

Värske Rõhk
Hea laps
LR
Keel ja kirjandus
Akadeemia
Kunstel
Muusika
Õpetajate leht
Täheke
TeaterMuusikaKino
Vikerkaar
Looming
Müürileht