Uhke ja innovatiivne üritus

Matti Reimann

Euroopa kammermuusikaõpetajate ühingu konverents ja rahvusvaheline kammermuusika festival 4. – 6. V EMTAs. Huvitav, et kammermuusika kui üldistava termini määratlemine tekitab raskusi. Praegustes „prioriteetides” seda nagu vahel polegi, samas ulatub see mõiste lausa muusika algusaegadeni välja, ületades kergesti eri stiile nagu impressionism, romantism või barokk. Ka esituskoosseisude osas ei ole piiranguid, kuni vastu tuleb orkester oma dubleeritud orkestraalse kõlaga. Ka on olemas kammerlik esitusstiil. Lisaks võib veel öelda, et kammermuusikal oma intiimsuse ja sisutihedusega on korrastav mõju: võlts ja vale ei lähe päris läbi või vähemalt paistab välja. Niisiis toimus EMTAs mai algul esinduslik konverents ja samal ajal kuue muusikakõrgkooli, s.o Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia, Jāzeps Vītolsi nimelise Läti Muusikaakadeemia, Leedu Muusika- ja Teatriakadeemia, Moskva Riikliku Pjotr Tšaikovski nimelise Konservatooriumi, Rostocki Muusika- ja Draama Ülikooli ja Stanisław Moniuszko nimelise Gdanski Muusikaakadeemia kammermuusikafestival. Kuuel kontserdil sai kuulda üliõpilaste värsket ja erksat mõtet ning hea maitsega kokku pandud kavasid. Süvenenud esituslaad ja instrumendi valdamine olid iseloomulikud kõigile. Kahtlemata avardas ürituse mõõdet Moskva konservatooriumi kohalolek. Tuleb öelda, et kui see õppeasutus on esindatud, on lugu tõsine, sest seal osatakse mängida ja õpetada – see traditsioon pole sealt kusagile kadunud. Tõsiselt üllatas Schuberti a-moll sonatiini tõlgitsus: puhas ilus kõla, ei mingeid ülepakkumisi (Kirill Kravtsov viiulil ja Aleksandr Šaikin klaveril), samas esituses kõlas veel Prokofjevi sonaat f-moll op. 80 nr 1. Lutosławski kahe klaveri Paganini variatsioone iseloomustas peadpööritav tämbriline virtuoossus ja sära ning Stravinski kontserdis kahele klaverile tõusis esile selle teose intellektuaalne külg (Liszti konkursi laureaat Olga Kozlova ja Nikolai Kožin).

EMTA üliõpilased esitasid valdavalt eesti muusikal põhineva kava. Kuldar Singilt oli kaks väikest kvartetti ja kolm monotemaatilist etüüdi ansambli Ad Libitum esituses. Erkki-Sven Tüüri „Pühendus”(„In memoriam Kuldar Sink”) kõlas duolt Theodor Sink ja Talvi Hunt. Huvitav teos on 2002. aastast pärit nelja helilooja Pille Kanguri, Tatjana Kozlova, Malle Maltise ja Mirjam Tally kvartett „Fishes for Four”, mille esitasid veenvalt Anna Kelder, Heli Ernits, Indrek Pajus ja Liidia Ilves. Saint-Saёnsi kapriis „Caprice sur des airs Danois et Russes” op. 79 (Anna Kelder, Heli Ernits, Mirjam Avango, Jakob Teppo) lõpetas efektselt kontserdi.

Läti üliõpilaste esitust iseloomustab emotsionaalsus ja täiskõlaline helipilt. Üheks muusikaliseks üllatuseks kujunes rumeenia helilooja Dan Dediu „Pirouettes pierrotiennes” op. 124, mille esitasid Elīna Gaile (klaver), Marta Jagmane (viiul), Zane Kalniņa (alt) ja Dace Zālīte (tšello) ja mis võlus vaimukuse ja peene väljatöötlusega. Lisaks kõlasid veel Tālivaldis Ķeniņši ja Sergei Tanejevi teosed.

Rostocki üliõpilased esitasid I osa Beethoveni 10. keelpillikvartetist Es-duur op. 74 („Harfen-kvartet”) ja Šostakovitši keelpillikvarteti op. 108 nr 7. Need kaks teost moodustasid sisult kaaluka kava, mis oli ka soliidsel tasemel ette kantud.

Poola üliõpilaste kontserdi selgrooks kujunes Johannes Brahmsi klaverikvintett nr 1 op. 25, millest sai festivali üks eredamaid sündmusi. Ansambli AKME üksteist toetav mäng ja sellest tulenev areng kolmanda osa Andante’st IV osa temperamentse mustlasmuusikani kutsus esile publiku vaimustuse.

Traditsiooniliselt olid leedulased välja toonud kõrgetasemelise kvarteti, neid seal tõepoolest jätkub. Beethoveni Seitsmes kvartett F-Duur op. 59 (nn Razumovski kvartett) koos oma neljandas osas esineva vene teemaga kuulub kvarterimängu kõrgeimasse tippu ja esitus püüdis sinnapoole. Nauditavaks kujunes samuti teravmeelne Osvaldas Balakauskase Keelpillikvartett nr 2 op. 26, mille esitas kvartett nimega Toto.

Lõpetuseks tuleb lisada, et üritusel oli veel üks tähtis tahk – meistrikursused, kus 70 eesti üliõpilast sai täiendada oma teadmisi ja muusikast arusaamist Euroopa hiilgavate spetsialistide juhendamisel.

Oli uhke ja innovatiivne üritus, päris raske on sellist järele teha. Festivali traditsioonil lõppu ei paista, kuna oleme nüüd Euroopa Kammermuusikaõpetajate Ühingu (European Chamber Music Teachers’ Association) liige ja meile avanevad täiesti uued võimalused korraldada seda festivali ka teistel Euroopa maadel. Vaat mis on saanud ühest 1966. aastal Tõraveres toimunud konkursist, mille tagajärjeks oli suurema muusikarõõmu taotlusena konkursivaba festival.

Kui sulle meeldis see postitus jaga seda oma sõpradega

[LoginRadius_Share]
 

Leia veel huvitavat lugemist

Värske Rõhk
Hea laps
LR
Keel ja kirjandus
Akadeemia
Kunstel
Muusika
Õpetajate leht
Täheke
TeaterMuusikaKino
Vikerkaar
Looming
Müürileht