Tore, kui saab selliseid noori imetleda!

Leelo Kõlar

IX rahvusvahelise Fryderyk Chopini konkursi galakontsert 5. II Estonia kontserdisaalis. See oli 1997. aastal, kui Narvas sündis esimene arglik katse kuulutada välja noorte pianistide Chopini loomingule pühendatud konkurss. Tookord sattusime Lilian Semperiga olema konsultantideks konkursi kava koostamisel. Ettevõtmine sai teoks ja sellest kasvas 1999. a välja Baltimaade I rahvusvaheline pianistide konkurss – sellise ametliku nimetusega. Tookord pärjati ka esimesed laureaadid Eestist: III koha said Mihkel Poll nooremas ja Hando Nahkur vanemas grupis. Kavu tuli veelgi täpsustada ja 2000. aastal sai konkurss uue nimetuse: F. Chopini loomingule pühendatud II rahvusvaheline noorte pianistide konkurss. Sealt on nüüdseks jõutud tänavuse IX konkursini. Jõudumööda olen pidevalt jälginud noorte Chopini-mängijate tegemisi. Kui esimestel aastatel kerkis palju kahtlusi selle muusika mängimise võimekuses, seda eriti kõige nooremas vanusegrupis, siis ajapikku on elu tõestanud, et Chopini komplitseeritud õrn mõttemaailm on hea ja targa kavavaliku korral leidnud mõningat arusaamist ja jõukohast interpreteerimist. Aastate jooksul on see konkurss oma eeskujuliku korraldusliku külje ja osavõtjate kasvuga saavutanud laiema rahvusvahelise kõlapinna, isegi populaarsuse. Narva kitsuke saal on alati kuulajatest tulvil ja traditsioonilised lõppkontserdid Estonia kontserdisaalis on läinud täissaalile. Nii ka seekord, ja seda vaatamata käredale pakasele. Esinesid kõik laureaaditiitliga pärjatud noored. Sellise publiku (lapsevanemad, tuttavad, sugulased, pedagoogid) meeled on kahtlemata avatud peamiselt tundeelule, millest kasvas eriliselt soe vastuvõtt esinejatele, kes tõepoolest ilma erandita olid kõik väga heal tasemel, tõestades igati jagatud preemiate väärilisust. Muidugi puudus publikul, kes kuulas laureaatide ettekantud üksikteoseid, see tagamaa, mis oli konkursi žüriil ja neil kuulajail, kes olid saanud ülevaate kõigist võistlusvoorudest, et esineja kohta oma arvamus kujundada. Õpetajajuhendaja nõuanded oma kasvandikule on kandnud kindlasti vilja, kuid siin on ka selgelt kuulda, kes mängijatest on jäänud õpetajate instruktsioonide vangi, kes juba jõudnud sealt iseseisva julge lahenduseni.

Kui nüüd galakontserdilt kedagi kõikidest tublidest veidi esile tõsta, siis kõige nooremate rühmast pani end kauni kõla ja kujundusega kuulama Chen Ziyi (Sofia Ljahhovitskaja nim Peterburi muusikakoolist). Samast rühmast mõjus Michał Maksymilian Oleszak Poolast (eraõppest) veenvalt oma enesekindlusega. Tore, kui saab selliseid noori imetleda! Keskmisest, 13–15aastaste seast esitas Chopini b-moll Scherzo suure haarde ja särava üleolekuga Anastassia Sokolova (N. Rimski-Korsakovi nim Peterburi konservatooriumi juures asuvast muusikakeskkoolist). Vanema rühma, 16–18aastaste esinemiskavas olid osad Chopini klaverikontsertidest koos Narva linnaorkestriga Anatoli Štšura dirigeerimisel. I preemia laureaat Szymon Barnaba Nehring Poolast (Fryderyk Chopini nim II astme muusikakoolist) jättis professionaalses mõttes oma selge muusikalise kujunduse ja loomuliku pianismiga parima mulje. Eesti noortest ainsana lõppvooru jõudnud Leo Dubovski (Tallinna muusikakeskkoolist) üllatas väga meeldivalt f-moll kontserdi II osa varjundirikka teostusega, kuid kõigiti korrektne III osa võinuks rohkem särada. Selle konkursi grand prix’ võitnu Rustam Zeinalov Aserbaidžaanist (Bül-Büli nim muusikakoolist) pani oma kindlameelse ja pisut ratsionaalse käsitlusega kontserdile punkti e-moll kontserdi I osaga.

Narva orkester mängis korrektselt, püüdlikult ja heas ansamblis, pisut koormatud ja vähem diferentseeritud kõlaga. Eriti agaralt ilmutas end timpanimängija. Dirigent oli väga paindlik ja suurepäraselt solistide kapriise jälgiv.

Kuulates noorte esinemist ja tajudes seda suurt tööd, mis nende kavade kallal on tehtud, tekib tahtmatult küsimus, kas muusikalist isiksust saab üldse kasvatada ja õpetada. Mingi annus sisemist loominguenergiat ja hingejõudu peab ju õpilasel enesel olema. Õpetaja osaks jääb olla positiivseks innustajaks, mida kõikide pianistlike tarkuste süstimise kõrval võiks olulisemaks pidada!

Kui sulle meeldis see postitus jaga seda oma sõpradega

[LoginRadius_Share]
 

Leia veel huvitavat lugemist

Värske Rõhk
Hea laps
LR
Keel ja kirjandus
Akadeemia
Kunstel
Muusika
Õpetajate leht
Täheke
TeaterMuusikaKino
Vikerkaar
Looming