Toivo Tulev ja rockmuusika

Mirjam Tally

Intervjuus TOIVO TULEVI autoriõhtu eel palusin heliloojal pisut üldisemalt kõnelda oma vaatepunktidest muusikale ja avada veidi ka oma kokkupuuteid rockmuusikaga.  

Kui tuua muusikaväliseid paralleele, siis on sinu muusikas midagi väga üksildast. Oled sa selline üksildane loojanatuur?

Ilmselt see on nii… See võib tõesti tõsi olla (muigab).

Ajatu ja vaimulik aura ? on see suurem hoovus, mille raames areneb ka sinu muusika?

Mõeldes praegusele Eesti modernismi-vaimustusele tundub, et pigem on tehniliste uuenduste otsimine siinses muusikas hoopis olulisem. See ajatusetaotlus võib ju kusagilt esile tulla. Aga puht stiililiselt, viimase viie aasta noorema põlvkonna autorite heliloomingut vaadates, on see ikkagi tugevasti modernismi kallutatud. Vähemalt võrreldes sellega, mis enne seda oli; pean silmas olukorda, kus eakamad heliloojad kirjutasid märksa moodsamat, kaasaegsemat muusikat.

Ent introvertsus tuleb ikkagi praeguses muusikapildis üldisemalt esile?

Võib-olla küll. See on vägagi lokaalne asi. Näib, et see ei ole laiem suundumus näiteks Euroopas või ka mujal maailmas. Ma ise arvan, et olen ääretult ekstravertne selles muusikas, mis praegu sünnib, kui ma mõtlen isegi näiteks ?Salve Regina? peale. Iseasi, kust selle algimpulss pärineb.

Helilooming on pidevas muutumises ja teisenemises, ka sinul. Mulle meenub üks suvel kõlanud lugu Kadrioru lossis, ?dé ta ché? bassflöödile, bassklarnetile ja klaverile, mis oli üsnagi teistmoodi.

See oli üsna erandlik, jah. Aga üldisemalt ? küllap helikeel muutub minulgi. Paljuski on see tingitud näiteks ka tekstidest, mis konkreetsete teostega seotud on ja mis mulle parajasti olulised tunduvad. Aga et mõista anda, mida ma silmas pean, on selles muusikas lisaks tekstidele ka puhtalt stiililisi vihjeid. Natuke võib-olla muusikalist mälu eeldavaid… Aga ma usun, et see muusika toimiks ka ilma nende vihjeteta.

Aga sinu rockiminevik, kas see jõuab ka sinu muusikasse?

Vast jõuab. Mõnes loos rohkem, mõnes vähem. Kui sellest minevikust mingit kaja praegusajas otsida, siis kas või näiteks teosest ?Don?t Call Him Too Early?, mis on kirjutatud koosseisule, milles näppepillidel on oluline roll.

Seos rockiga ? kui ma nüüd hakkan mõtlema, siis on selline tunne, et väga suur osa rockmuusikast, milles mina kasvasin, mida ma kuulasin ? Free, Led Zeppelin, Deep Purple, King Crimson… ?, ma ei räägi sellest, milline see spiritualiteet oli, aga see oli paljuski spirituaalne muusika. Omadused, mida ma selle muusika juures hindan, on ka arhetüüpsus ja jõulisus, minu jaoks nauditavad väärtused praegugi.

Kas sinu rockimehe minevik on su jaoks lõpetatud peatükk?

Ma ei ütleks, et see lõpetatud on. Juhul, kui mul oleks praegu võimalus uuesti võtta ja harjutada natuke, siis ma ilmselt teeks seda.

Ja teeksid seda tõsisemalt, süvenenumalt?

Teeksin seda ehk nii, nagu ma seda praegu mõistan teha. Kui saaks ?sõrme jooksma?, keeled pilli peale… Siis teeksin kindlasti.

 

Kui sulle meeldis see postitus jaga seda oma sõpradega

[LoginRadius_Share]
 

Leia veel huvitavat lugemist

Värske Rõhk
Hea laps
LR
Keel ja kirjandus
Akadeemia
Kunstel
Muusika
Õpetajate leht
Täheke
TeaterMuusikaKino
Vikerkaar
Looming