TKO surnud? Nõuan lahkamist!

Tõnu Kaljuste

Olukord, mis võib lõppeda faktiga, et TKOd (Tallinna Kammerorkestrit) enam ei eksisteeri, häirib mind väga. Eriti masu ajal, kus üldisele olukorrale viidates on lihtne teha toimivas kollektiivis kärpeid. Tallinna Filharmoonia avakontserdi müürileht annab teada, et esineb Tallinna Sümfonietta. Mis toimub? Vabal nädalal ringi liikudes uurisin elu.       

Teateid siinse muusikaküla rahvajuttude ekspeditsioonilt

Juhus tahtis nii, et kohtusin Aia tänava Rimis Tiina Mattisenit, Sirbi muusikatoimetajat. Ta kirjutas 21. augusti kultuurilehes artikli „TKO  on surnud! Elagu TKO?!”, küsis, kas ma ei tahaks oma loodud kollektiivi (TKO) teemadel kirjutada. Et kas on uudiseid? Pajatasin talle kohtumisest dirigendi-laulja Risto Joostiga, kes rääkis, kuidas Tallinna Filharmoonia direktor Jüri Leiten pakkus Risto loodud Tallinna Sümfoniettale töökohti. Et tule oma orkestriga fila alla ja hakake Mustoneniga asja vedama. Et Mustonen pidi ajama välja vinged saalid – Concertgebouw, Musikverein jne. Ning et Soomes pidi ka  ühel orkestril kaks kunstilist juhti olema. Ja et sümfonietta sobib linna alla palju paremini kui kammerorkester. Tiina mulle vastu, et tema jälle oli kuskilt kuulnud, et TKOga ametlikult mitte seotud isik pakkunud Eesti kremeratalastele (Kremerata Baltica) TKOs kontsertmeistrikohti. Nad polnud kohti vastu võtnud. Täpsustasin ametlikult mitte seotud isiku nime …

Andres Mustonen! Mõistsin, et see on kellegi pahatahtlik jutt. Kui Mustonen kedagi  kutsus, siis arvatavasti oma ansamblisse Hortus Musicus, kus pole ammu konkurssi olnud. Nii me siis vestlesime ja pärast nõutult teineteisele otsavaatamist kinnitasime tõsiasja, et 20. septembril on välja kuulutatud avalik konkurss TKO kõikidele kohtadele. Võtsin letilt sutsu viinamarju. Kui kuu aega tagasi vestlesin maestro Eri Klasiga TKO teemadel, sain teada, et Peterburis pandi terve orkester konkursi alla. Kõik pidid  ette mängima. Et meil peaks ka nii tegema. Eks nüüd kõlab 20. septembril palju muusikat! Jalutasin veidi, Tammsaare pargis rippus ikka veel „Vene reekviemi” kuulutus. Suundusin Eesti Kontserti, kus viimaseid päevi juhib asutust Aivar Mäe. Vestlesime järgmise aasta kontserdielu teemadel. Uudistasin, et ta ju järgmisest nädalast rahvusooperi juht, aga miks Eesti Kontserdi uut juhti Marko Lõhmust nimetatakse direktori kohusetäitjaks,  mitte direktoriks, nagu Aivar oli. Aivar ei teadnud. Mainis vaid, et see on Jänese rida. Kurtis veidi raske elu üle ja analüüsis kultuuriministrit põhjalikult. Enne lahkumist vihjas, et kõik see on seotud Neeme Järvi tulekuga. Väga põnev. Mul on kogemusi asutustes käimisega, see annab hulga mõtteid edaspidiseks. Siis, kui rahvusooperi teemadega tegelesin, sain ka targemaks.

Sellest perioodist on meelde jäänud Aivar Mäe õpetus: Tõnu, Eestis käivad asjad hoopis teistmoodi kui mujal …, erinevalt kui sul seal Hollandis ja Rootsis. Aivaril oli õigus. Nii on. Kui koju jõudsin, läksin mõistagi Internetti. Sealt siras vastu Postimehe artikkel „Eesti koolide probleem on autoritaarne juhtimine”. Sain laine peale. Nagu olen aru saanud, on praeguseks kõikide TKO liikmetega töölepingud lõppenud ja 20. septembril mängivad nad uuesti, et saada  tagasi oma töökoht. Enne oli töökohti 19. Ajakirjanduse andmetel konkureeritakse 20. septembril ainult 15 kohale. Niisugune on elu, kui hakkad rahvajutte koguma, on seda kirja panna paras piin. Saatsin ekspeditsioonilt korjatud jutud lugude autoriteni ja sain kinnitust, et kõik oli nii. Ei tahtnud suust suhu kultuuris eksida. Hommik on jälle õhtust targem. Kell 7 hommikul on meili saatnud Eri Klas: Seoses nende  segadustega olen lõpetanud oma lepingu Tallinna Filharmooniaga alates 14. augustist 2009 omal soovil.  ‘     

Nekroloogi asemel

Tänu TKO mängijatele on meie ees avanenud kvaliteetselt paljud teosed. Kontsertmeistrid Harry Traksmann ja Leho Karin on teinud eredaks ka Nyyd Ensemble’i kontserdid. Seega, TKO tuumiku toime meie kultuurielule on märksa laiem kui vaid orkester. Seega on nende meeste mõtteid, ideid mõistlik tähele panna.  Olen muusikutega kohtunud ja mõistnud, et neid ei soovita kuulata, ei arvestata. Kontsertmeistrite juttu peetakse tavalise orkestrandi virinaks. Samas on tegu inimestega, kes aegade jooksul nõu ja abi andnud paljudele kolleegidele, heliloojatele ja dirigentidele. Praegu pole aeg üles kütta kirgi ja luua kunstliku seemendamisega uut orkestrit. Nüüd on vaja taastada selge suhtlemine ja ennistada TKO mängijatele soliidne töökoht,  kus pole kohta hirmutamistel ning valitsevad selged lepped. TKO mängijad pole siiani teinud vahet, kas mängivad Viinistul või Viinis.

Muusika kvaliteet on oluline. Olukorra normaliseerimiseks peaks korraldama elutegevuse lõpetanud TKO keha korraliku lahkamise ja elustamise. Ehk tasuks ka arutleda, milline oli diagnoos ja surma põhjus? Äkki oli see hoopis vägivaldne ja kaasata tuleks kriminalistid? Igatahes ilma selge arusaamata surmatõve põhjustest  pole lootustki tulemuslikuks raviks. Üks doktor võiks otsuse juures viibida kindlasti – Juha Kangas, kes teab üht-teist tegevuse lõpetanud orkestri hingest.

Kui sulle meeldis see postitus jaga seda oma sõpradega

[LoginRadius_Share]
 

Leia veel huvitavat lugemist

Värske Rõhk
Hea laps
LR
Keel ja kirjandus
Akadeemia
Kunstel
Muusika
Õpetajate leht
Täheke
TeaterMuusikaKino
Vikerkaar
Looming