TEOD

Toomas Velmet

Pärnu Filharmoonia produtsent direktori ülesannetes Helen Erastus, mis on Pärnu Filharmoonia? HELEN ERASTUS : Pärnu Filharmoonia (PF) on Pärnu Linnaorkestri (PLO) baasil tekkinud munitsipaal-etendusasutus, seega päris lähedane sõna „filharmoonia” algsele tähendusele. PF on võrreldav Tallinna samanimelise etendusasutusega – ka meie asutus katab kahte kollektiivi: need on PLO ja Pärnu Noortekoor.  Filharmoonia loodi 2006. aastal, kuid hakkas tööle 2007. aasta 1. jaanuaril Lisaks nende kollektiivide tööle on PF energiliselt tegev kammermuusika kontsertide produtseerimisel ja korraldab üleriigilisi interpreetide konkursse. See kõik ongi nn filharmooniline tegevus.     

Ja mis on Pärnu Kontserdibüroo?

Pärnu Kontserdibüroo (PKB) on eraõiguslik kontserdikorraldaja MTÜ vormis. See on asutatud 2000. aastal ja oli algselt seotud kõigi nende kontsertide korraldamisega, mis hiljem on jaotunud Eesti Kontserdi (Pärnu kontserdimaja)  ja ka PFi vahel. Kontserdibüroo tegevuses on väljakujunenud liinid nagu professor Arbo Valdma meistriklassid („Talveuni” ja „Suveuni”), Eesti ainus laste muusikafestival „Muusikamoos” ning kohalikud kontserdisarjad „Raepromenaad” ja „Lumepromenaad”. On tõsi, et nii mõneski korralduses büroo ja filharmoonia tegevus põimub, kuid see on ka päris mõistetav, kui arvestada sellealaste professionaalsete tegijate vähesusega  Pärnus.     

Kumma hooaega täna, 30. mail lõpetatakse?

Täna lõpetatakse PFi kolmandat ja PLO 16. hooaega. Sisuliselt on tegemist ühe ja sama  asutusega, kusjuures ei saa jätta märkimata, et PFi käesoleva aasta eelarve on väiksem kui oli PLO eelarve aastal 2005. See kurb asjaolu on ka suurim määraja meie tegevuses, eelkõige tegelebki filharmoonia orkestri kontsertide korraldamisega. Kui on või tekib lisavõimalusi, siis teeme ka midagi muud.       

Millised on suurimad kordaminekud teie töös?

Väga raske küsimus, sest olen seotud kontserdikorraldusega järjepidevalt PKB algusaastatest peale. Kuid alustaksin viimasest sündmustest ja see on Karl William Jenkinsi (1944) teose „The Armed Man” (Rahumissa) esiettekanne Eestis, mis on leidnud ehk suurimat, lausa ülivõrretes vastukaja. Teos  on muide kirjutatud aastal 1999 ja maailma esiettekanne toimus aastal 2000. Sama võib öelda ka viimaste Eesti muusika päevade kohta, mis on leidnud ka head vastukaja meedias.     

Suunaksingi meie jutuajamise edasi eesti  muusika ja eesti muusikute teemale.

Need märgid on meie tegevuses kahtlemata prioriteet. See puudutab nii eesti heliloojaid kui eesti interpreete. Selge pildi saab, kui heita pilk PLO arhiivi: näeme seal meie dirigentide ja interpreetide nimekirja peaaegu A-st kuni O-ni. Midagi sellesarnast pole tõepoolest kellelgi vastu panna. Kuid pean ka väga oluliseks näitajaks, et Eestis esines just PLOga esmakordselt selline maailma tippviiuldaja  kui Sarah Chang ja teine samast klassist viiuldaja Leila Josefowicz ongi siin ainult PLOga esinenud. Kuidagi ei saa mööda vaadata Pärdi ja Tormise loomingu ettekannetest ja nende autorite ülivõrdes hinnangust meie orkestrile. Erilist heameelt valmistab meile hääl publikus naabrile: „Ma tean Pärnu Linnaorkestrit küll, nad mängivad väga hästi”.       

Kuusteist aastat on ühele orkestrile juba vanus, kuid PLO on saavutanud selle ajaga väga arvestatava taseme. Kui meenutada Eesti Raadio orkestri arengut, siis tõtt-öelda sai temast alles selles vanuses esmakordselt rääkida kui sümfooniaorkestrist.  Lisaks on PLO ainuke Eesti sümfooniaorkester, kes võtab vastu eesti interpreetide koostööettepanekuid. Kui oleme siin kahekesi andnud kõrgeid hinnanguid PFi tegevusele, siis küsin nüüd. milline on PFi perspektiiv?

Olen realist, meie tegevus sõltub otseselt Pärnu linnavalitsusest ja meie koostööst. Ma olen teadlik, et taas kostab hääli, mis räägivad PLO ebaotstarbekusest, kuigi tänaseks on  need ehk vaibunud. Sellised tuuled puhuvad alati, kui linnavalitsus on vahetunud, ja ka muidu rasketel aegadel. Mu sinisilmne soov on, et tuleb aeg, kus valitsejad on selgeks saanud, mida tähendab ühele linnale kultuur üldse ja muusikakultuur kitsamalt. PLO on esindanud Pärnu linna Stockholmis, Helsingis, Budapestis ja viimati Peterburis – ei peaks olema keeruline mõistatus, mida see meie linnale tähendab. Hästi nukraks teevad  levivad arvamused, et see on luksus ja kas me sellist luksust vajame üldse. Kõrgkultuur on muidugi luksus, kuid me vajame seda ja Pärnu linn väärib seda nii kohaliku kui rahvusvahelise reitingu tõusujoone garandiks. Mõistame, et teid on vaja ehitada ja remontida, kuid kuhu me siis neid teid mööda sammumesõidame, kui meil puudub kultuur. Kui alustati Pärnu kontserdimaja projekteerimist, pidasid paljud Aivar Mäed pisut  napakaks. Täna ei kahtle keegi, et kontserdimaja on Pärnu sümbol ja terve Eesti parim kontserdimaja. Kuid see maja tuleb täita sündmustega ja nende sündmuste baasiks peavad olema Pärnu tegijad, kes PF kahtlemata on. Paraku on Pärnu Filharmoonia seis selgelt kehvem kui linnaorkestril. Meile on küll öeldud, et ühtegi otsust ei tehta ilma asjaosalistega põhjalikult arutamata ja ilma igakülgsete kalkulatsioonideta, kuid meie eksistents on seatud sügava kahtluse alla. Tundub, et kõigepealt tehakse ikkagi otsus ning siis alustatakse näilist diskussiooni ja kalkuleerimist. Sellest on ütlemata kahju, sest juba pealiskaudsel hinnangul ei too filharmoonia likvideerimine mingit tulu, kuna PLO pole võimeline töötama ilma direktori ja produtsentideta ja, nagu varem öeldud, on tänase PFi eelarve juba väiksem kui PLO oma 2005. aastal. Rohkem kui ükski teine eluvaldkond  vajavad järjepidevust ja kindlustunnet kultuur ja haridus: nendega ei saa toimetada viisil, et üks linnavalitsus asutab ja teine likvideerib, ning, oleme ausad, jutt käib ju ikkagi väga väikesest kokkuhoiust, mille hind on väga suur, kui mitte öelda korvamatu. Jääb mulje, et tegelikult on tegemist poliitilise otsusega, mitte majanduslikust kalkulatsioonist tingitud paratamatusega. Veel olen ma aru saanud, et rohkem probleeme tekitab  sõna „filharmoonia”, mis tundub linnaametnikele olevat arusaamatu ja liialt pretensioonikas. Nad pole aru saanud, et filharmoonia – see ongi orkester ning selle orkestri (ja koori) töö korraldamine ja et see nimetus on rahvusvaheliselt selgelt ja üheselt mõistetav. Ei ole meil oodata päris süvenenult tehtud otsuseid ja see kurvastab väga.     

Pärnu Filharmoonia ei tohi kaduda, sest on eesti muusikakultuuri oluline ja lahutamatu tegija! Kindlasti peaks märgatavalt suurenema ka teie väärt tegevust stimuleeriv riiklik toetus.

Me tegutseme selle nimel.       

Küsinud Toomas Velmet

3. juunil teatas Pärnu abilinnapea Jane Mets Helen Erastusele, et Pärnu Filharmoonia likvideeritakse, seda tehakse ilma igasuguse diskussiooni ja kalkulatsioonideta. See on  otsustatud!

Kui sulle meeldis see postitus jaga seda oma sõpradega

[LoginRadius_Share]
 

Leia veel huvitavat lugemist

Värske Rõhk
Hea laps
LR
Keel ja kirjandus
Akadeemia
Kunstel
Muusika
Õpetajate leht
Täheke
TeaterMuusikaKino
Vikerkaar
Looming