Taas võidutsesid noored

Ingrid Rüütel

Juba XI korda peeti eesti rahvamuusikatöötluste festival, mis viimastel aastatel on leidnud kindla kodu Põlvamaal Mooste mõisas. Festivali „Moisekatsi elohelü” (Moisekatsi on Mooste vana nimetus ja elohelü tähendab eluheli) peakorraldajad on MTÜ Folgisellide Selts eesotsas Ülle Podekrati ja Mooste vallavalitsus eesotsas vallavanema Ülo Needoga. Kahepäevase suurejoonelise ettevõtmise finaaliks oli võistluskontsert, mis on kujunenud üheks  Lõuna-Eesti muusikaürituste tippsündmuseks. Kontsert anti esmakordselt endises Mooste mõisa lehmalaudas, mis sedapuhku avati rekonstrueeritult 500 kohaga kontserdisaali ehk Mooste folgikojana.

Osales 14 kollektiivi, valdavalt uued tegijad. Kuigi ülekaalus olid sedakordagi noored, esines ka mõni keskealiste ja vanemate muusikute kollektiiv. Näiteks üllatas üle paljude vaikuseaastate tegutsema hakanud Eesti  mandoliinide orkester. Kõlapuhtus polnud veel ideaalne ja seaded jäid mitmele noorte ansamblile alla, kuid tahan neile kindlasti tuult tiibadesse soovida, et mandoliinimäng mitmekesistaks edaspidigi eesti muusikaelu. Samad sõnad ka Piccolo suupilliklubile. Omapärast värvi lisas ka Üks … Seltskond ehk Eesti metodisti kiriku juures tegutsev muusikalise haridusega liikmetest koosnev ansambel, kelle vaimuliku rahvalaulu jõuline  esitus kandideeris Folgisellide Seltsi poolt välja pandud üllatuspreemiale, kuid pärast pikemat kaalumist otsustas žürii viimasega siiski pärjata Tartu noorteansambli Sireli „Tule sõnu”, mis oli nii sisult kui muusikaliselt väga loovalt ja meeleolukalt interpreteeritud. Ansambel tegutseb aastast 2006, seda juhendab Halliki Pihlap. Laste- ja noortesõbraliku Põlva linna preemia otsustas žürii anda stiilse seade ja hea kõla  eest Pärnu noorte vokaalansamblile Greip (seadete autor Fred Rõigas), endise maavanema Urmas Klaase välja pandud parima kohustusliku loo preemia aga Türi kultuurimaja noorte vokaal-instrumentaalansamblile MS Veetoru V. Ansambel tegutseb aastast 2004 ja seda juhendab Tea Saar. Seekordne kohustuslik pala oli Kanepist pärit regilaul „Imelik maja”, mis oma vahelduva meetrumi ja rütmi ning minimalistliku  meloodikaga võimaldas end päris hästi mitmeti töödelda, mistõttu seda neliteist korda järjest kuulata ei läinudki igavaks. See oht on olemas, kui iga osalev kollektiiv võib esitada vaid kaks lugu: ühe kohustusliku ja ühe oma valikul.

Varasematel konkurssidel võisid esinejad esitada rohkem palu ja siis sellist ohtu polnud, sest kogu kava oli mitmekesisem. Kuid saan aru korraldajatest – kontserdid venisid väga pikaks. Seegi kord tekkis tühikuid võimenduse  igakordse ümberseadistamise tõttu, kuid žürii üksmeelne arvamus oli, et võimenduse kvaliteet oli tasemel. Peaauhinna 1000 eurot (toetaja OÜ Kolmeti Ehitus) ühes Ilme ja Riho Kulla pronksskulptuuriga „Laulev neiu” viis koju Paldiski noorte vokaal-instrumentaalansambel Krüüsel. Paldiski gümnaasiumis loodud kollektiiv on etnolauluga tegelnud juba kaheksa aastat ning võitnud 2007. aastal peaauhinna ka Jõgeval  Alo Mattiiseni muusikapäevade konkursil. Ansambli kohustuslik lugu kontamineerus Tõstamaa pulmalauludega. Selline täiesti erineva stiiliga laulude ühendamine on kindlasti riskantne ja oleks võinud ka ebaõnnestuda, kuid antud juhul moodustus omapärane ja huvitav tervik.

Teine laul „Hakkame laisad” väärib märkimist sellegi poolest, et oli saadud ühe solisti perepärimuse kaudu, aga oli ka maitsekalt seatud ja hästi esitatud. Kavas jäid kõlama  põnevad rütmid ja modulatsioonid, nagu märkis võitjat välja kuulutades žürii esimees. Auhindu jagas žürii koosseisus Tõnu Kõrvits (esimees), Ando Kiviberg, Peeter Rebane, Vambola Krigul ja allakirjutanu, kes traditsiooniliselt andis üle ka patrooni auhinna – väikese kandle. Selle pälvis Margus Põldsepa juhendatav Karksi-Nuia noorte ansambel Tuulepuu. Anti ka rida sponsorite eripreemiaid. Põlva maavalitsus pani välja publikupreemia, mille  pälvis Värska muusikakooli ansambel Trallikud, kelle südikat esinemist on tunnustatud ka varasematel konkurssidel.

Üldse oli tähelepanuväärne, et kõik auhinnad olid välja pakkunud sponsorid: asutused, organisatsioonid ja üksikisikud. See, nagu ka kogu ürituse õnnestumine eeldas kindlasti korraldajate visa ja sihikindlat tööd. Ka žürii töö polnud kerge, sest tase oli küllaltki ühtlane, palju oli võrdväärseid ansambleid ja  ükski ei tõusnud väga eredalt esile. Sellele vaatamata sündisid otsused üllatavalt üksmeelselt. Paremaid tulemusi saavutasid mitu aastat koos tegutsenud kollektiivid. Eks harjutamine tee meistriks, ja pikka aega koos musitseerides tekib üksteisemõistmine ja sünergia, mis avaldub nii või teisiti ka ühiselt loodud ning esitatud muusikas.