Richard Strauss 150

Mirje Mändla

„Nõnda kõneles Zarathustra. Richard Strauss 150”: ERSO, dirigent Olari Elts 18. X Estonia kontserdisaalis.

Olari Eltsi kunstilisel nõustamisel koostatud sarja avakontsert andis lühiülevaate orkestrimuusika ajaloost, täpsemalt visualiseeris liini Beethovenist Straussini. Elts on intervjuus öelnud, et ilma Richard Straussita ei oleks sümfooniaorkester tänapäeval selline, nagu me teda teame. Straussi ajal oli sümfooniaorkester omandanud praegused mõõtmed ja ta oskas need võimalused oma loomingus ka hiilgavalt ära kasutada. Straussi looming mõjus tol ajal aga liigagi uuenduslikuna: me teame, kuhu ta ekspressionismiga ooperis „Elektra” välja jõudis. See oli ilmselt üks põhjusi, et teda tunti eluajal rohkem dirigendina.
Pean tunnistama suurt sümpaatiat kontseptsioonide vastu, mis loovad kohustuslike kavapunktide täienduseks teatud teemaringi avarama käsitluse, asetavad helilooja loomingu ajaloolisse konteksti ning valgustavad muusikaloo sõlmpunkte. Seetõttu oli mulle nauditav läheneda Straussi teosele „Nõnda kõneles Zarathustra” („Also sprach Zarathustra”) läbi Olari Eltsi perspektiivi. Straussi ikoonilise teose avataktides avanev päikesetõus on eraldiseisvana väljaspool kontserdisaali paljudele tuntud. Siiski on jätkuvalt põhjust XIX sajandi lõpus kahe taktijoonega piiritletud suurejooneline ja värvikas partituur terviklikult ettekandele tuua.
Kontserdi avas Karol Szymanowski 1905. aastal valminud kontsertavamäng E-duur, mis on inspireeritud Tadeusz Miciński poeemist „Rüütel Witeź”. Kuna Szymanowski eeskujuks oli Strauss, siis kõlab teos Elts sõnul mõneski mõttes straussilikumalt kui Straussi enda looming.
Kontserdi avateose meeleolu ning orkestratsioon meenutas tänavuse Eesti Kontserdi hooaja avakontserdil Kirill Kara­bitsi dirigeerimisel kõlanud Boriss Ljatošinski Sümfoonilist ballaadi „Grazyna”. Szymanowski omakorda on sillaks Chopini ja Lutosławski vahel, nii et taustsüsteemis võiks meenutada ka Lutosławski 100. sünniaastapäeva tähistamist. Kontserdi kavalehel ei olnud kirjas, kas tegu oli Szymanowski teose Eesti esiettekandega. Liiga palju ei ole seda isegi maailma­lavadel esitatud. Elts juhatas seda avamängu aasta algul Helsingi Linnaorkestri ees ning teeb sama koos Szymanowski viiulikontserdiga Tasmin Little’i soleerimisel novembris BBC Rahvusliku Walesi SOga. Ilmselt on aeg küps vaadata ringi ida­euroopa orkestrimuusikas ja värskendada XX sajandil looduga sümfooniaorkestrite kinnistunud repertuaari.
Elts tunnistas, et orkestrile on sellise kava ettevalmistus suur väljakutse ning et asjaolusid arvestades valis ta oma esimese eelistuse, Ludwig van Beethoveni III sümfoonia asemel kavva veidi kergemini omandatava IV sümfoonia. Huvitava täiendusena kõlasid katkendid Beethoveni näidendimuusikast „Ateena varemed” R. Straussi 1924. aasta redaktsioonis. 
Straussi 150. sünniaastapäeva tähistamine on alles hoogu saamas. ERSO esineb sarjas taas detsembris, siis Neeme Järvi käe all. Eltsi tegevusel tasub aga silma peal hoida – kas või põhjusel, et 1. novembril toob ta Helsingis maailma esiettekandele Erkki-Sven Tüüri uue teose „De profundis”.

Kui sulle meeldis see postitus jaga seda oma sõpradega

[LoginRadius_Share]
 

Leia veel huvitavat lugemist

Värske Rõhk
Hea laps
LR
Keel ja kirjandus
Akadeemia
Kunstel
Muusika
Õpetajate leht
Täheke
TeaterMuusikaKino
Vikerkaar
Looming