„ReVerb”, Resonabilis plugged

Mirje Mändla

„ReVerb”: ansambel Resonabilis 7. V Kanuti gildi saalis. Ansambel Resonabilis, mille koosseisus musitseerivad Kristi Mühling, Tarmo Johannes, Iris Oja ja Aare Tammesalu jõudis aastal 2009 oma esimese plaadini. Sellel kõlanud teosed presenteerisid ansambli kõlalise keskpunktina eesti kromaatilist kannelt. Resonabilis on inspireerinud  eesti heliloojaid uusi teoseid kirjutama ning samas haaranud kavadesse ka varasemate teoste seadeid.

Ansamblile meeldib tegeleda akustiliste otsingutega. Nõnda on kontserte antud ka kunstigaleriides ja kiriku virtuaalses, kontserdi toimumise aegu vaid arhitekti eskiisides eksisteerinud osas. Ka Kanuti gildi saali kontserdi lähtepunktiks olid akustilised otsingud: kavas „ReVerb” käsitleti elektroonika ja akustiliste pillide seoseid. Kontserdil  oli kaastegev Tammo Sumera live-elektroonikal. Püüd ühendada akustilisi pille elektroonilise vereringega sai alguse kandle järelkaja lummusest. Elektroonika lisamisega tekkis võimalus pikendada ka ansambli ülejäänud instrumentide kaja ning uurida muusikat ruumis uuest aspektist. Uues heliatmosfääris esitati ansambli kõlaliseks visiitkaardiks kujunenud ja tundub, et ljadovlikust helimaailmast inspireeritud Margo Kõlari teos „Võlujärv”.  Kontserdil tuli esiettekandele Jüri Reinvere „The Empire of May”. Nii nagu mitmes teiseski teoses on Reinvere üheaegselt kirjutanud nii selle verbaalse kui muusikalise teksti.

Autor rõhutab, et sellises protsessis need täiendavad teineteist: millest tekst otsesõnu ei räägi, seda väljendab muusika ja vastupidi. Reinvere meenutab, et romantikud kirjutasid tihti maikuust inspireeritud teoseid. Tema inspiratsiooniallikaks oli omaaegne vabatahtlik paarinädalane  pagulus maikuus Saaremaal, kus kogetud võimsa ööbikute kontrapunkti kandis üle oma kompositsiooni. Resonabilis oli Reinvere teost esitades tekitanud ruumilise lahenduse: esiplaanil musitseerisid Iris Oja ja Kristi Mühling kandlel, kesk- ja tagaplaanile olid asetatud tugevama kõlajõuga pillid ehk seal mängisid Aare Tammesalu tšellol ning Tarmo Johannes flöödil. Kõik instrumentalistid olid vajadusel kaasatud vokaalses plaanis. Teose kesksel kohal oli kõnetekst, mis küllap  esitas ansamblile väljakutse, nõudis kiiret kohanemisja ka kujutlusvõimet, kuivõrd suurt osa esitatavast muusikast nad ise kontserdi jooksul tegelikult ei kuulnud. Iris Oja esitas teksti poolihääli ja sosistades, imiteerides lisaks vajalikus rütmilises mustris ööbikute laksutamist. Reinvere iseloomustab oma uut teost kui üsna rahulikku ja vihmast muusikat.

Tuleb nõustuda, et eriline tunne looduse ärkamisele kaasaelamisest kerkib teose kuulamisel loomulikul moel.  Uues versioonis kõlas Malle Maltise 2009. aastal esiettekandele tulnud „De Anima”. Teose filosoofiline lähtepunkt on Aristotelese käsitlus hingest, mis on seotud vaimutööga, aga inimese kehaga mitte. Ideaalpilt jumalasarnasest inimesest või tema häälest kõlas teose elektroonilises partiis ja tšello otsis sellega kokkupuutepunkte. Kavas kõlasid veel Louis Andriesseni „Workers Union” (1975) mis tahes valjult kõlavale ansamblile, Beat Furreri „Auf tönernen Füßen”  võimendatud flöödile ja hääle (2001) ning Tauno Aintsi „Troop” (2002) võimendatud flöödile ja live-elektroonikale.

 

Kui sulle meeldis see postitus jaga seda oma sõpradega

[LoginRadius_Share]
 

Leia veel huvitavat lugemist

Värske Rõhk
Hea laps
LR
Keel ja kirjandus
Akadeemia
Kunstel
Muusika
Õpetajate leht
Täheke
TeaterMuusikaKino
Vikerkaar
Looming
Müürileht