RAMi haaravad kõlailmad

MARJU RIISIKAMP

Sarja „Tormis üle maa“ kontsert 22. VIII Türi Püha Martini kirikus, esines Eesti Rahvusmeeskoor, dirigent Mikk Üleoja, kaastegevad olid Katrin Targo (sopran) ja Pipilota Neostus (flööt).

aa_sirp_15-35_0026__art_r1

Eesti Rahvusmeeskoori (RAM) kontserdid Veljo Tormise 85. sünnipäeva tähistamiseks Eesti Kontserdi sarjas „Tormis üle maa“ anti helilooja sünnipäevakuul: 19. augustil Rõuge, 20. augustil Vahastu ja 22. augustil Türi Püha Martini kirikus. Kaks päeva pärast taasiseseisvuspäeva tähistati Türi koguduse ja kiriku 695. aastapäeva ning RAMi esinemine nii tähenduslikul ajahetkel kujunes kahtlemata märgiliseks suursündmuseks. Kirik oli puupüsti rahvast täis, RAM seismas kiriku XVII sajandi kuulsa meistri Christian Ackermanni altari ees. Dirigent Mikk Üleoja käe all esitati kompaktne kava, tulvil nii sisulisi kui puhtmuusikalisi leide. Koori eeslauljaina astusid üles Andrus Kirss ja Aivar Kaldre.

Kõlas vanameister Veljo Tormise, composer eremitus’e koorilooming aastaist 1962–1982, avalooks „Tasase maa laul“ Paul-Eerik Rummo tekstile. See 1964. aastal ilmavalgust näinud kooriteos, nii nagu ka sisult lähedane, kontserdi lõpuosas kuuldud „Ühtehoidmise laul“, on teatavasti olnud nii paljudele meeskooridele kui ka heliloojale endalegi tähenduslikud. „Tasase maa laul“ oli kui proloog kavale ja kui võti või eriline kood eestlase põhiolemuse ava­miseks.

Kontserdi värvikamaid elamusi pakkus dokumentaalkantaat meeskoorile, solistidele, fonogrammile ja löökpillidele „Hääled Tammsaare karjapõlvest“ (loodud Anton Hansen Tammsaare 100. sünniaastapäevaks 1977). See mitme­kihiline helipanoraam tõi lähemale midagi eestlasele seletamatult olemuslikku, ürgset ja igiomast. Ühislaulus tekkis tõeline helidest panoraam, kus kõlasid karjasehelletused, lehmakell, regiviisid jms segiläbi koos fonogrammilt kostva Marta Hanseni tamme-lauluga, mille refrääni korduse sõnad „sink sale proo“ on saksakeelse teksti „Singt’s alle froh“ („Laulgem kõik rõõmsasti“) variatsioon.

Sopran Katrin Targo helletused („Helletused“ Aino Tamme ja Miina Härma järgi) olid meisterlikult esitatud, otsekui loomulikuks jätkuks Hanseni häälekesele, sümboliseerides väärtusliku rahvapärandi edasikestmist üle sugupõlvede ja ka uut lähenemist rahvuslikele intonatsioonidele.

Rahvaluulele tuginev „Muistse mere laulud“ oli taas dokumentalistika – haaravalt dünaamiline tundemaaling, mis manas kujutlusse laevameeskonna tormistel vetel. 1981. aastal loodud „Pärismaalase lauluke“ ületas oma karakteri ürgsuselt kõik ootused, nõiatrumm ja rütmikas kooripartii kokku kontrasteerusid hästi ülejäänud kava lüürilisusega.

Lõpuks vaibus kava kõlanivoo taas otsekui tormihoog ning päädis leebe lembeteemaga „Kolm mul oli kaunist sõna“ , mis andis edasi midagi väga sooja ja sulnist. Pipilota Neostuse meisterlik flöödisoolo haakus laulu meeleoluga.

2014. aasta dirigendiks valitud Mikk Üleoja musitseerimises oli väge ja haaret. Tormise lauludele iseloomulik lavastuslik-rituaalne olemus ning rahvamuusika elutunnetuslikud väärtused, eelkõige vaim, mõte ja vorm, tulid koori vahendusel täies ilus esile. Tormise loomingule igiomane ja oluline hingeline seisund, mis tekstide mõjul tekib, ei jätnud koori kogu kava ajal maha. Koor kui interpreteeriv üksus ja vastuvõtlik rahvuslikkuse kandja andis edasi haaravaid kõlamaastikke, mis jäävad õnneks valgusaastate kaugusele tänapäeva följetonistliku ajastu kultuuri õõnsast meelelahutuslikkusest.

Järvamaa kontserdile andis olulise lisaväärtuse seik, et koguduse õpetaja Teet Hanschmidt tähistas oma 25. tegevus­aastat Türi kirikus. Tänu talle, lisaks muule hindamatule tööle koguduse heaks, ehivad seda XIII sajandist pärit pühakoda eesti tuntud vitraažikunstniku Dolores Hoffmanni tööd ning kiriku tornitippu Eestis ainuke värviline tornikukk aastast 1999.

RAMi esinemine 22. augustil Türi kiriku juubelil Tormise seatud aegumatute rahvalauludega oli väärtuslik kingitus, mida oli tulnud vastu võtma saalitäis rahvast, nii et minul tuli kontserti kuulata seistes. Kava lõppedes polnud ma aga sugugi ainus, kuna lõviosa kuulajaist oli plaksutades samuti tõusnud, et rõõmsalt meie rahvusmeeskoorile ja loomulikult armastatud Veljo Tormisele tänu ja tunnustust avaldada.

Kui sulle meeldis see postitus jaga seda oma sõpradega

[LoginRadius_Share]

Leia veel huvitavat lugemist

TeaterMuusikaKino
Keel ja kirjandus
LR
Täheke
Õpetajate leht
Akadeemia
Kunstel
Muusika
Vikerkaar