Raekoda, torm, tung ja romantika

Tiiu Levald

Kontserdisarjas „Vocalissimo” MERLE HILLEP (sopran) ja HELIN KAPTEN Tallinna raekojas. 15. XI õhtupoolikul oli sellises kombinatsioonis – kaunis interjöör, väärtluule ja väärtmuusika – saalitäiel publikul võimalus meelt lahutada ja seda tänu Lied-duole Merle Hillep (sopran) ja Helin Kapten (klaver). Kui Helin Kapten on tuntud ja tunnustatud ansamblipartner juba aastaid, siis Merle Hillepi lauljarajast on suurele avalikkusele vähem teada. Umbes 15 aastat tagasi tuli kauni hääle, kuid väga tagasihoidliku loomuga Rapla tüdruk  Tallinna, sai õppima Tallinna konservatooriumi ettevalmistuskursusele, siis põhikursusele, järgmisena Sibeliuse akadeemiasse ja nüüd on tal seljataga Tšaikovski konkursi II voorus laulmine (selle tulemuseks Irina Arhipova tulevikulootuse preemia), Donna Elvira (Mozarti „Don Giovanni”) ja Nedda (Leoncavallo „Pajatsid”) roll Soomes, viimane ka Estonias, I ja II Daam (Mozarti „Võluflööt”) Vanemuises, rida suurvorme ja sooloesinemisi Eestis, Soomes ja  Saksamaal. Ning staatus – vabakutseline.

Vokaalajaloos armastatakse ikka meenutada möödunud sajandi esimeses pooles säranud tenori Benjamino Gigli tõdemust: lauljaks alla üheksa aasta ei saada! Ja seda ütles nii rikkaliku loodusanniga inimene, kes juba 17aastaselt laulis Verdi Alfredo rolli „La traviata’s”! Kindlasti on erandeid, näiteid võib kuhjaga leida, kus lavalaudadele on toodud vaevalt kolme aasta „produkt”, kuid sellele on järgnenud  väga lühiajaline säramine. Kui tahetakse liiga nobedalt puulatva jõuda, võib mõni reetlikult nõrgukene oksakene ronija alla kukutada. Miks sellest kõigest siinkohal räägin? Kuna olen jälgida saanud Merle Hillepi arenguteed päris esimestest sammudest peale, siis võin öelda, et tema puhul võib täheldada pikaldast adraseadmist. Tema hääle erakordsus on volüümikas ja tõmmutämbriline maht ning kõrguste eriline sära. Pikki aastaid segas teda  ilmne eneseväljendusjulguse puudumine, mingi tunnete avaldamise pelgus. Ent laulja hingekultuur on hakanud koore alt väljapääsu leidma ja kui muusika teda väga lähedalt kõnetab, siis liigutab see kuulajat lausa pisarateni.

Kava oli ülimalt sisukas ja mahult mastaapne. Esitati Robert Schumanni, Ferenc Liszti, Pjotr Tšaikovski ja Mart Saare loomingust 25 laulu. Jäi mulje, et sisuline mõttelõng kulges mööda hingemaastiku väga erinevaid radu, kuid põhitoonus oli varjatud torm, tung ja nukrus. Äärmiselt sobilikud tundusid olema mõlemale interpreedile kaks esimest heliloojat. Kaasakiskuv oli Schumanni „Widmung” tsüklist „Mirdid” oma lennukuse ja väga läbimõeldud ülesehitusega vormis, lummas „Die Lotosblume” kargus ja kirkus. Tsüklist „Liederkreis” jäid enim meeltesse „In der Fremde” oma nukra pingestatuse ja klaveri ning laulja äärmise kõlalise kooskõlaga. 

„Waldesgespräch” on laul täis maagilist võlumist ja siia oleks soovinud rohkem värvi ning lõpus lausa pahelist võidurõõmu. „Schöne Fremde” seevastu aga lausa lendas saali oma õnnejoobumuses. Väga võluvalt valulised olid harva kuuldud „Laulud Maria Stuarti tekstidele”.

Värskelt ning põnevust pakkuvalt kõlasid Ferenc Liszti laulud. Kuna Liszti pärusmaa oli särav pianism ning tema huvide ning metseenluse  mastaabid meeletud, siis panevad tema laulud end kuulama eelnevast erinevate seostega. Liszti meloodia ja rütmi omavaheline piirideta sidumine ning sealjuures ikkagi meloodiale eesõiguse jätmine on lauljale äärmiselt inspireeriv. Laul „Der Fischerknabe” (Friedrich Schiller) on ju kuulsa Lorelei loo väike variant ja interpreetidel õnnestus luua lummav narratiiv. Atmosfäär oli tabatud ka järgmises „Über allen Gipfeln ist Ruh” – mõte  meie kõikide teekonnast kõiksusesse oli kantud suurest sisemisest läbielamisest ja lauldud kauni kõlaga. Et Merle Hillepis on peidus veel väga sügavad dramaatilised energiad, näitas laul „Vergiftet sind meine Lieder”. Ei saa salata, see tõi pitsituse kurku.

Nüüd aga ka paar tõrvatilka meepotti: järgmiseks kõlanud Liszti „Petrarca sonett CLVI” jäi poolikuks, sest kõrv ei püüdnud kinni, mis keeles lauldakse. On ju vääramatu tõde, et  igal keelel on oma keelemuusika, ja kui laulja seda eirab, maksab see valusalt kätte – mitte ainult värsi ilust ei jäta ta kuulajat ilma, vaid vaesestab ka interpretatsiooni värvipaletti. Ja kahjuks tulenevad sellest ka palju olulisemad karid – kohatised intonatsiooni vääratused. Seda just soprani registri alumises pooles, kus kõla kontsentreerimine väga oluline ning vokaalide klaar kõla abimeheks number üks. Ei ole ju midagi õnnestavamat laulja jaoks, kui laulda itaalia keele kirka ja särava keeleasendi põhitõdesid järgides!

Eks kõla kvaliteedi maitseline külg sõltu ju pilli käsitsejast, kuid laulja pilli, hääle käsitsus ei tohiks kuulajat vist ilma jätta poeesias sisalduvast. See jäi probleemiks ka Tšaikovski romansside puhul. Arvesse võttes Merle Hillepi kasutamata jäänud eneseväljenduse varusid, soovitan siin vallas veel otsinguid jätkata. Eeskujusid pole vaja kaugelt otsida: on olemas  suurepärane helijälg Tšaikovski interpretatsioonist Georg Otsa ja Eugen Kelderi esituses – siin puudub liigne tundlemine, fraseerimises on suure pieteeditundega kasutatud vene romansile ainuomast portamento’t ning välja voolitud iga luules peituv mõte ja arvestatud helilooja suurt respekti kõnerütmide vastu.

Huvitava kontrasti tõi kontserdi lõpus Mart Saare mitmest loomeperioodist tehtud valik. Juba helikeelelt on need laulud täiesti  diametraalsed eespool kõlanuga ja pakuvad just pianistile väga häid värviotsinguid – mida pakuti ka meile. Lauljale aga oli see suur väljakutse teostada pärast nii mahukat ja dramaatilisi pingeid täis musitseerimist veel nii filigraansust nõudvaid kujundeid. See nõuab väga suuri kontserttegevuse kogemusi. Enim õnnestus seekord lihtsakoelisema helikeelega „Mis see oli?” ja eriti kirkalt kõlas lisapalaks lauldud Konstantin Türnpu „Kui sa tuled, too  mul lilli”. Raesaali pilgeni täitnud publik tänas interpreete kestva aplausiga – seega on tõestatud, et tegijad väärivad suuremat tegevusraadiust. Kontserdipaiku on ju Eestimaal nüüd hulganisti ja ka sponsoreist ei peaks puudus olema.

Kui sulle meeldis see postitus jaga seda oma sõpradega

[LoginRadius_Share]
 

Leia veel huvitavat lugemist

Värske Rõhk
Hea laps
LR
Keel ja kirjandus
Akadeemia
Kunstel
Muusika
Õpetajate leht
Täheke
TeaterMuusikaKino
Vikerkaar
Looming