Putniņš näeb RAMi nüüdisaegse instrumendina

K? Heili Vaus-Tamm

 

 

RAMi peadirigent Kaspars Putniņš, mida olete esimese aastaga saavutanud?

Seda peaks publik hindama, kas midagi on kaotatud või saavutatud. Arvan, et oleme rajanud kindlad ja positiivsed suhted nii kontoripoolel kui kooris ja maha pannud suunad, kuhu koor peaks arenema.

 

Mis on järgmised sammud?

Oluline on koori repertuaari laiendamine – just kaasaegse ja kammerlikuma muusika suunas. Minu kreedo, mille ütlesin välja ka eelmise hooaja alguses, seisneb selles, et kogu muusika (olenemata koosseisu suurusest) nõuab esitajatelt individuaalset, isiklikul initsiatiivil ja vastutusel põhinevat suhtumist. Ja seda kammerliku muusikategemise põhialust, iga üksiku kooriliikme isiklikul panusel rajanevat printsiipi, tahame edasi järgida. Mida aga publik otseselt sel hooajal nägema hakkab, on see, et loome kindla koostöö eesti nüüdisheliloojatega. Me ei sulge mõistagi ust vanadele lugudele, aga tahan, et koorile loodaks uusi teoseid. Minu sügavaim soov on see, et koor kasvaks läbi spetsiaalselt temale kirjutatud teoste, täiustuks kui instrument. Spetsiaalselt kirjutatud teoste abil peaks koor leidma oma näo, oma ampluaa. Oma identiteeti võib leida ka gregooriuse koraali lauldes, aga mina näen RAMi nüüdisaegse instrumendina, millel on vaja tänapäevast repertuaari.

 

Kas otsite ise heliloojad ja tellite neilt?

Jah, kuigi, olles teie kultuuris siiski võõras, usaldan nõuandjaid ja jälgin huviga, mis ümberringi toimub. Olen tõesti teie kultuuri fänn. Toivo Tulevilt tellisime loo, mis on kirjutatud puhkpillidele ja koorile, Mirjam Tally teose koosseisuks on löökpillid, solistid ning vokaalkvartett. Inglise helilooja Gavin Bryars kirjutas meile teose “Silva Caledonia” huvitava seade. See on jällegi helitöö, mis kõnetab koori erilisel moel ja arendab teda kindlas suunas. Haruldane teos on tuleval nädalal esiettekandele tulev Galina Grigorjeva “Notš žisni” (“Elu öö”). Sellised teosed on koorile väljakutse.

 

Järgmisel nädalal tulete publiku ette selle hooaja esimese oma juhatud kavaga. Kas kontserdi idee on ortodoksi muusikas?

Ei, idee seisneb ootamises. Selles mõttes nagu advendikava. Ühelt poolt igatsetakse midagi – kuldset aega, kuldset riiki. Tegelikult otsitakse siin mitte reaalset, vaid mõttetasandi maailma. Ja see pealkiri – “Hing igatseb taevasse” – taevas on siin inimese enda sees. Aga see pole kaugeltki ainult vaimulikel tekstidel põhinev kava. Grigorjeva loo sõnade autor on näiteks Annenski, Bloki kaasaegne. Galina Grigorjeva loob oma teosega väga tugeva pildi. Mulle meeldib tema muusika kvaliteet ja tasakaal, kõlataju, meloodia, eriline poeesiatunnetus. Teksti muusikasse panemine on tal kõrgeimal tasemel.

 

Mida sel hooajal RAMilt veel huvitavat kuuleb?

Eesti muusika päevadel esitame kava, mis jutustab mingeid lugusid. “Ballaadid ja muinasjutud” on pealkiri, kuuleb Ülo Kriguli, Tõnu Kõrvitsa ja Veljo Tormise ballaadlikke, kergelt teatraliseeritud laule. Üks projekt sel festivalil on “Balti link”, kus tuleb ettekandele ka üks läti helilooja teos. Jätkame samas koorimuusika tähtsamate teoste rida, kus tulevad ettekandele meeskoorile seatud teosed: sel aastal Frank Martini kahe koori missa, mille on meekoorile seadnud Aare Kruusimäe. Siis jazzikava, mis jällegi RAMile seatud.

 

Kas näete RAMi ka koostöös teiste kunstivaldkondadega, näiteks lavastatud projektides?

Eelmisel hooajal laulsime sel kombel Rock Cafés, kui esitasime Mirjam Tally tugevalt visualiseeritud teose. Mina olen avatud igasugusele koostööle ja loominguvormidele. Ja ma ei näe mingit põhjust, miks ei võiks RAM selletaolistes projektides osaleda – ehk juba järgmisel hooajal. Aga sellel aastal otsime veel koori kõla.

 

Kui sulle meeldis see postitus jaga seda oma sõpradega

[LoginRadius_Share]
 

Leia veel huvitavat lugemist

Värske Rõhk
Hea laps
LR
Keel ja kirjandus
Akadeemia
Kunstel
Muusika
Õpetajate leht
Täheke
TeaterMuusikaKino
Vikerkaar
Looming