Pühendunu

Leelo Kõlar

„Ada Kuuseoks 70” 1. III Tallinna raekojas. Kontsertide, konkursižüriide, mitmesuguste ülevaatuste ja paljude teiste muusikaürituste keskel oleme iseenesestmõistetavana harjunud alati innustunud osalisena nägema Ada Kuuseoksa. Pisut kaugemale on jäänud aeg, mil ta ise oli aktiivne kaasalööja kontserttegevuses.  Siis tulid ka auhinnad: 1960. aastal liiduvabariikide-vaheliselt konkursilt Minskis, 1968. aastal I vabariiklikult konkursilt Tallinnas ja 1970. aastal üleliiduliselt soolokontsertide konkursilt Kiievis, kus saadud laureaaditiitel avas ukse kontserttegevuseks üle suure Nõukogude Liidu.       

 

Ada Kuuseoksa repertuaar on väga ulatuslik, hõlmates klaverimuusikat läbi kõikide sajandite, mil klaveriteoseid üldse on kirjutatud. Peale soolo- ja ansamblirepertuaari on  Kuuseoks esitanud klaverikontserte paljude orkestrite ees, kavas ka sellised tippteosed nagu Brahmsi 1. ja 2. ning Prokofjevi 2. ja 3. kontsert. Eesti heliloojate teoste ettekandeid on olnud pidevalt ja arvukalt. Eriliselt tuleb neist esile tõsta Eduard Tubina „Concertino” esiettekannet Eestis autori 60. sünnipäeva kontserdil 1965. aastal. Pianisti juubelikontserdi kavalehel on ära toodud Tubina toonane hinnang intervjuus ETV-le: „Väga hea! Ületamatu, mis  ma seni olen kuulnud”. Ka võib samast leida teisigi arvamusi Kuuseoksa interpreeditegevuse kohta: „Väga huvitav oli kuulata suurt ja rasket Beethoveni B-duur sonaati op. 106. Ada Kuuseoks on muide esimene meie pianist, kes selle suurteose oma kavasse on võtnud … On tunda, kuivõrd mängijat teos huvitab ja erutab. Väga haarav oli III osa Adagio sostenuto.” (Virve Lippus, Sirp ja Vasar 23. X 1970); „Ada Kuuseoks mängis vabalt ning suure veendumusega  Brahmsi ulatuslikku II kontserti. Lisaks üleolevale pianismile on tema mängus viimasel ajal esile kerkinud tugev lüüriline joon, mis endale seekord õnnestunult teed rajas kontserdi III osas Andante’s … Mängleva kergusega anti kontserdi IV osa” (Aurora Semper, Rahva Hääl 8. VI 1974); „Praegu on ta üleliidulises ulatuses kontserteeriv klaverikunstnik … Ta on omandanud tohutu repertuaari, olles kodus eri stiilides ja epohhides. Tema kunstnikunatuurile on võõrad  efektitsemine ja teatraalsed žestid. Muusika elab, pulseerib ja hingab võrdselt tema südames ja ajus. Lisanduvad suurepärane kool, peen kõrv, eksimatu maitse, sihikindlus ja loov tahtejõud, usk oma võimetesse …” (Bruno Lukk, Sirp ja Vasar, 9. II 1979).   

2001. aastal andis Kuuseoks välja sooloplaadi  ülesvõtetega Estonia kontserdisaalis aastatest 1969–1882. Tuletame meelde, et pianist on õppinud Tallinna konservatooriumis Anna Klasi juures ja Moskva konservatooriumi aspirantuuris Viktor Meržanovi juhendamisel. Kaalukama osa oma elust – 45 aastat on Kuuseoks pühendanud klaveripedagoogi tööle. Tema käe all on lõpetanud 81 üliõpilast. EM TA prorektor Marje Lohuaru tõstis soojas tervituses esile juubilari pikaajalise pedagoogitöö  kvaliteeti ja positiivset mõju õppeprotsessile. Meenutame sedagi, et Kuuseoks on aastast 1969 olnud tegev ka ajakirjanduses, avaldades muusikaartikleid ja -arvustusi. Oma juubeliõhtul esitas pianist täismõõdulise nõudliku soolokava, mis koosnes Bachi kolmest koraalieelmängust ja 15 kolmehäälsest inventsioonist ning Schumanni Sonaadist fismoll op. 11. Täissaal – muusikasõbrad, eelkõige kolleegid ja õpilased – sai osa kujunenud muusikanägemusest  ja küpsest klaverimängust, et siis tänutundes tervitada juubilari aplausiga, mis ei tahtnud lõppeda.       

 

Kui sulle meeldis see postitus jaga seda oma sõpradega

[LoginRadius_Share]
 

Leia veel huvitavat lugemist

Värske Rõhk
Hea laps
LR
Keel ja kirjandus
Akadeemia
Kunstel
Muusika
Õpetajate leht
Täheke
TeaterMuusikaKino
Vikerkaar
Looming
Müürileht