Positiivsete muljetega Londonist

Madli-Liis Parts

Kontaktsündmus „Eesti – muusika jõujaam” („Estonia – A Music Powerhouse”) 22. I Londoni St Giles’ Cripplegate’i kirikus.

Eesti klassikalist muusikat ja interpreete tutvustav kontaktsündmus koondas 22. jaanuaril Londonisse üle 40 muusika­professionaali Suurbritanniast. Sündmust raamis Eesti Filharmoonia Kammerkoor (EFK), kes tervitas etteastega St Giles’ Cripplegate’i kirikusse saabunud külalisi ning lõpetas Daniel Reussi juhatusel õhtu LSO St Luke’i kirikus täispika kontserdiga festivali „A cappella” raames väljamüüdud saalile.
„Eesti Filharmoonia Kammerkoor on erakordne!” vaimustus helilooja ja kooridirigent Eric Whitacre, kes osales eesti muusika esitluse õhtuses osas kammerkoori kontserdil. „Kuulsin koori vahetult esmakordselt alles nüüd. Nad laulsid minu lemmikhelilooja Arvo Pärdi muusikat! Just Arvo Pärdi ja Veljo Tormise muusika on sügavalt mõjutanud minu loomingut. Kui mõelda Eesti interpreetidele, siis imetlen kogu eesti rahvast. Ma ei ole kusagil maailmas kohanud rahvast, kel on koorilaul niimoodi veres.” Mine tea, ehk just see õhtu ja kohtumised meie muusikutega innustab teda Eestisse naasma ja meie kollektiividega töötama.
Kuigi kontaktürituse konkreetsetest ja mõõdetavatest tulemustest on vara rääkida, võib seda siiski juba hinnata õnnestunuks, sest kohalike kontserdi- ja festivalikorraldajate, agentuuride ning produtsentide huvi eesti heliloojate ja interpreetide vastu oli sisuline. Nii mõnigi vestlus viis koostööideedeni, mille tulemusi lähiaastatel võib kuulda kontserdisaalides ja salvestistel. Eesti Muusika Infokeskuse infomaterjalide lett kujunes kohtumiste tuiksooneks. Kodust kaasa võetud noodid, plaadid ja trükised osutusid briti külaliste seas nõutud kaubaks. Kohal viibisid esindajad mainekatest agentuuridest ja festivalidelt: IMG Artists, International Concert Artists (ICA), Hazard Chace, Huddersfield, Margaret Murphy Management, Henley Festival, Spitalfields Music jpt, aga ka plaadifirmad Toccata Classics ja ECM Records. Sündmust kajastab Sunday Telegraph.
Eesti klassikalist muusikat tutvustava ettevõtmise algatas ja korraldas Eesti Muusika Arenduskeskus (EMAK) koostöös Eesti suursaatkonnaga Londonis. Kontaktüritusi rahastatakse suuresti EASi ja Euroopa Regionaalarengu Fondi projektist „Muusikaettevõtluse ja ekspordi arendamine”, lisaks toetasid korraldust kultuurkapital ning kultuuriministeerium programmist „Eesti kultuur maailmas” esitlus. Tegemist oli Peterburi ja Berliini järel kolmanda kontaktsündmusega, millele 11. veebruaril järgneb jazzi esitlus samuti Londonis. EMAKi juhatuse esinaise Marje Lohuaru sõnul on otsus viia eesti muusikat just suurlinnadesse end õigustanud. Valik Barbicani külje all asuva St Giles’ Cripplegate’i kiriku (see on üks väheseid Londonis säilinud keskaegseid kirikuid) kasuks õigustas end tänu suurepärasele akustikale, orelile ja heale asukohale.
Ülesehituselt erines kontaktsündmus klassikalisest kontserdiformaadist: iga esineja sai kavas umbes veerand tundi. Kahe muusikaploki vahele oli jäetud ligi tund, et St Giles’ Cripplegate’i iidsete võlvide alla kogunenud saaksid omavahel suhelda. Eesti interpreete esindasid EFK kõrval metso­sopran Monika-Evelin Liiv, pianist Sten Lassmann, viiuldaja Anna-Liisa Bezrodny, organist Ulla Krigul ning Klaaspärlimäng Sinfonietta väike koosseis Andres Mustoneni juhatusel, solistiks Riivo Kallasmaa oboel. Kõlas Arvo Pärdi, Heino Elleri, Erkki-Sven Tüüri, Peeter Vähi, Tõnu Kõrvitsa ja Rein Rannapi looming. Teadlikult kaasati noori interpreete, kes on Londonis õppinud, samuti ühendati sündmus maineka „A cappella” festivaliga.
„Sõltumata muusikažanri määratlusest toimub showcase’e ehk esitlusi järjest rohkem. See on üks osa Eesti muusikaekspordi ettevalmistustest, sobiva keskkonna arendamisest ja professionaalsemaks muutmisest,” kirjeldab Marje Lohuaru, kelle hinnangul on sündmuse ettevalmistamisel määrava tähtsusega kohalikku muusika- ja meediamaastikku tundev partner. Lohuaru sõnul võtab sellise sündmuse ettevalmistus vähemalt pool aastat. „Eksport on laiahaardeline ja mitmetahuline. Ka kaks inimest, kellel on oma riigis tugistruktuurid olemas, võivad jõuda tulemusliku muusikaekspordini. EMAK ei ole mänedžer, me viime kokku ja soovime olla heas kontaktis kõigi osapooltega. Seepärast ka kontserdist erinev sündmuse ülesehitus. Kui läheme muusikametropolidesse või ka naaberriikidesse, siis on saanud kirjutamata seaduseks, et viime välja eesti muusikat oma interpreetide esituses. Meil on nimed, kes kõnetavad rahvusvahelist publikut. Nendega koos soovime näidata järgmisi tulijaid, uusi tegijaid.”  
Eestlased on liialt tagasihoidlikud, et end ise edukalt „müüa”, arvab Kevin Kleinmann, Pariisi Sorbonne’i ülikooli professor, kes juhtis eesti klassikalise muusika kontaktsündmust nii Berliinis 2013. aastal kui ka nüüd Londonis. Tema sõnul on vaja kaasata professionaale mujalt, kes jagavad oma vaimustust eesti muusikast ja sütitavad kuulajaid. Nii näiteks on ka paari nädala pärast toimuval jazziesitlusel kutsutud õhtujuhiks mainekas BBC Radio 3 saatejuht ja produtsent Fiona Talkington, kes on kursis eesti muusikaga ja juba aastaid toetanud meie muusika jõudmist laiema kuulajaskonnani. 
Kleinmann leiab, et eesti muusika viimine just suurlinnadesse on perspektiivikas: „London on maailmas trendiseadja. Kui sind märgatakse Londonis, siis on kerge jõuda ka USAsse, Austraaliasse ja Aasiasse. Just Korea, Hiina, Hongkong ja Taiwan jälgivad, mis toimub Londonis.” Tema hinnangul saab Hiinast järgmise 15 aastaga muusika, sh ka klassikalise muusika üks suuremaid tarbijaid. Hiinale meeldivad vastandused ja Eesti erineb Hiinast üksjagu. Kleinmann soovitab rõhudagi muusika unikaalsusele ja riigi eksootilisusele. Tema näeb Eesti muusikutes palju siirust, mis pole igapäevane, aga siirus köidab kuulajat.
Plaadifirma Toccata Classics omanik Martin Anderson soovitab luua koostöömudeleid suurte rahvusvaheliste festivalidega, tuues esile BBC Promsi. „Ideaalne, kui näiteks Neeme Järvi juhataks Promsil eesti muusikat. Kuna teil on selline ikoon nagu Arvo Pärt, siis klammerdub tavakuulaja eelkõige tema külge, kuid on oluline, et õnnestuks valgusvihku tõsta ka teisi heliloojaid,” soovitab Anderson, kes on aastate jooksul salvestanud palju eesti muusikat. 
Olen korduvalt käinud samasugustel kontaktsündmustel mitmes riigis, näinud nii suurejoonelisi kui ka ebaõnnestunud ettevõtmisi ja saan meie klassikalise muusikaga seotud korraldajate aktiivsust ja ettevõtlikkust üksnes kiita. Eesti delegatsiooni kuulus üle kümne muusikategelase, kes panustasid oma kontaktidega sündmuse ettevalmistusse ja leidsid võimaluse Londonisse kaasa sõita. Aega kasutati maksimaalselt kohtumisteks ja uute plaanide pidamiseks. Vestlustest käis korduvalt läbi mõte, et kokkusaamist tuleks korrata mõne aja möödudes, kui esimesed edulood olemas. See looks tekkinud koostöövõrgustikust laiema kärje ja tooks juurde uusi inimesi.