Polkast rokini ja klassikast popini

Siim Aimla

Uno Naissoo nimeline loomingukonkurss 30.Aastal 1983 pandi Georg Otsa nimelises Tallinna muusikakoolis alus Uno Naissoo nimelisele noorte heliloojate konkursile. Selle kevadise võistumängimisega tähistatakse siiani maestro sünniaastapäeva. Naissoo konkurss on eriline selle poolest, et ei ole žanrilisi piiranguid. Tõsi küll, Naissoo nimi annab väikse džässisuunalise vihje, aga ei välista ka muid stiile. Aastate jooksul on võistlustööde hulgas olnud palasid polkast rokini ja klassikast popini. Samuti on võistlustöid esitavad koos­seisud olnud mitmekesised: sooloklaverist segakoorini ja rokkansamblist džäss­orkestrini. Nii ei tea kunagi ette, mis ja kuidas sündima hakkab, ja see teeb sündmuse eriti põnevaks.

Rütmimuusika haridusele Eestis pani aluse Uno Naissoo aastal 1977, algatades Otsa-nimelises muusikakoolis estraadiosakonna (hiljem pop/jazzi, praegu rütmimuusika osakond). Niisamuti on olulist rolli rütmimuusika arengus edaspidi mänginud temanimeline konkurss – pikka aega noortele bänditegijatele sisuliselt ainus koht, kus oma loomingut avalikkuse ette tuua. Selle kõrval, et võisteldakse heliloomingus, on alati olnud tähtis roll ka esitajatel. Eriti puudutab see muusikat, kus on ka improvisatsiooniruumi. Seetõttu on igal aastal välja antud eripreemia ka parimale instrumentalistile ja lauljale.
Eelnevale jutule peaks andma kinnitust konkursi võitjate nimekiri. Peaaegu kõik kolmekümne aasta jooksul auhinnatud noortest muusikutest on tänapäeval hinnatud tegijad. Siinkohal mainin vaid mõne nime: esimese ja kahekümne üheksanda võistluse võitjad Urmas Lattikas ja Pent Järve, tuntumad pillimehepreemia saanud Toomas Rull, Jaak Sooäär, Kristjan Mazurtšak, lauljatest parimaks tunnistatud Kadi-Signe Selde, Elo Toodo, Kadri Voorand, Helin-Mari Arder, Uku Suviste. Kõiki siinkohal kahjuks üles lugeda ei jõua (kuigi nimekiri on vägagi väärikas) – täpse ülevaate leiab Otsa kooli kodulehelt (otsakool.edu.ee).
Muusikalised võistlused on üldiselt jaburad ettevõtmised. Sama hästi võiks korraldada konkursse armastuses või headuses. Muidugi saab hinnata mängijate tehnilisi oskusi ja pillivaldamist ning (loomingu puhul) kompositsioonilist ülesehitust jms. Aga üldiselt on erineva muusika paremusjärjestusse sättimine tobe või vähemalt keeruline tegevus. Seetõttu ongi niisuguste võistluste tulemused alati žürii nägu. Kuna hindajad on olnud laia silmaringiga pädevad muusikud või muusikakriitikud, on see nägugi olnud alati päris ilus.
Eelöeldut ümber lükates tunnistan, et muusikavõistlused on siiski väga tänuväärsed ettevõtmised. Need annavad noortele selge ja konkreetse sihi, mille nimel harjutada või oma looming(uline katsetus) korrektselt lõpuni viimistleda. Ilmselt tänu Naissoo konkursile on valminud ja esitusküpseks harjutatud päris palju muusikapalu (lihtsa arvutuse kohaselt vähemalt 300 teost), mis oleksid vahest sellise motivaatorita sihitult sahtlisse või poolikuna paberile jäänud.
Selle aasta konkurss viiakse läbi pühapäeval,  6. aprillil kell 15 Georg Otsa nimelise Tallinna muusikakooli saalis. Nagu alati, kõlavad seal võistlevatele paladele lisaks ka Uno Naissoo armsaks saanud laulud.

Kui sulle meeldis see postitus jaga seda oma sõpradega

[LoginRadius_Share]

Leia veel huvitavat lugemist

Värske Rõhk
Hea laps
LR
Keel ja kirjandus
Akadeemia
Kunstel
Muusika
Õpetajate leht
Täheke
TeaterMuusikaKino
Vikerkaar
Looming